Kiire pilguheit ja kiired kevadtööd

Käisin nädalavahetusel kodus. Vaatasin aia ja kodu üle ning sõitsin taas Soomemaa lillede juurde tagasi. Siinses kasvuhoones on uhke suvi: õitsevad võõrasemad, surfiiniad, pelargoonid jne.
Kodune kasvuhooneke oli tühi. Kui isehakanud salatitaimekesed ja tillihakatised ning uhke hapuoblikapuhmas välja arvata. Viinamari pungitas ka.
Peremees oli aknataimekasvandust hoolikalt kastnud. Isegi veidi liiga hoolikalt. Aga vähemalt ära kuivanud polnud ükski taim.
Tomatid, kasvuhoonekurgid, piprad-paprikad komandeerisin ümber kasvuhoonesse. Igaks juhuks katsin veel kattelooriga, mine neid kevadisi öid tea...
Kapsaliste külvid tegin kasvuhoonesse. Peenramaa sai jupikese porgandipeenart.

Õitsesid nartsissid, kobarhüatsindid, priimulad, karukellad, kitsekakar.

Forsüütia oli lõpetamas.

Kolme nädala pärast ehk kohtume taas: mina,aed ja kodu.

Kirju liblika kevad

Esimest liblikat nägime juba märtsikuus, 23.märtsil. Siis kui kevad esimest korda tuli. Kirju liblikas oli. Palju kirjusid liblikaid. Nii et meil pisikese sõbrannaga tuleb kirju suvi.

Üleeile tuli kevad jälle. See oli siis kevade teine tulemine sel aastal.
Sel päeval lendles ka kollaseid liblikaid. Ikka hulgi. Üks jäi pildi peale ka.




Hommikul oli maa veel üleni valge. Mõni harv tumedam laiguke lume taustal troonimas.
Aga krookused õitsesid. Sooja oli kümme kraadi. Ja lumi muudkui sulas ja sulas.


Miskit jäi siiski ka natuke järgmiseks ja ülejärgmiseks päevakski sulamiseks.

Paiseleht õitses põllul

ja sinilill metsa servas

Sarapuu õitses metsas,
kuid näsiniin veel ei õitsenud.

Aias taas mullamuttide maastikukujunduse elemendid ja mitte veel külvikõlbulik kasvuhoone.








Korjasin pealt kõik talvekatted liiliatelt ja roosidelt, muldasin roosid lahti ja põletasin prahti.

Noortele viljapuudele jäid veel kuuseokstest talvekasukad üll, sest kevadised jänksid võivad ebameeldivaid üllatusi pakkuda.

Eile oli tiheda uduvihmapäev. Täna tuule ja tormi päev. Vihma ikka ka.

Ja homme on see päev, kus ütlen: head aega, mu aed, head aega, mu taimed!

Minu kirju kevad algab.

Kevadekuulutaja

Päevitab?

Ilmataadi aprillinaljad

jõulukuused

võtaks esimese? või tagumise?

esimene õitsev põõsas minu aias on forsüütia

aga miks ta õied sel aastal valged on?

muidu iseenesest ju uhke õielaadung

lumikellukesed!

maskeerunud :(

oi, üks rõõmus värvilaik!

ei ole lill?

ei

on lapsukeste liivakast

veel veidi värve!

lahjad

ja kõrgel

aga taamal paistab päike...

2-3. aprill 2012

Õieilu hooaeg algab

Pealtnäha puha värsked kollase priimula õienupud. Kuid ju nad ikka pikast soojast sügisest on jäänud ja väga viksilt talvitunud.

Lumikellukestega on nii ja naa. Topeltõielised pesitsevad seal, kus lumi kiiremini sulab ja on seetõttu varasemad õienäitajad.
Lihtõielised aga peavad vaeva nägema ja lumest läbi rassima.




Märtsikellukestega on ainult nii.

Aga minu arust nad ongi kaunimad kui juba kogu maa on lumevaba ja siis täisõites on.

Pildid tehtud 28.märts 2012

Aalujate lipupäeval

ehk kevade esimesel päeval tegin fotokaga tiiru aias.






Lund on veel palju. Lumevabaks sulanud on vaid sisseroogitud teerajad ja hoonete lõunapoolsed küljed, kivimüüri idakülg (tegelikult ju ka talv läbi roogitud lund sealt), viirpuuhekialune ja suuremate puude tüveümbrused.
Maja seina ääres asuv kiviktaimla sulas esimesena välja. Kõverpeenar peitub poolest säärest kuni põlvini ulatuva lumekihi alla. Liiliapeenar hakkab lõunapoolsest servast lahti sulama.
Tumedaõieline lumeroos eputab õienuppudega, musta hellebooruse õiepungad on alles väga mulla lähedusse hoidvad. Istutasin lumeroosid möödunud suvel ümber. Istutusaeg oli valitud mulle, mitte lilledele, sobiva ajakasutuse järgi ja eks nad põevad nüüd veidi.
Maitsetaimede peenar jääb ka hoone (kuuri) lõunakülge ning sealgi on üht-teist põnevat juba paistmas. Ja umbrohi ikka ka, kus temagi jääb!

Lumi- ja märtsikellukesed istuvad kõverpeenras paksu lume all. Plaanis on nad sel aastal kevadele lähemale istutada. Paar puhmakest sobitaks maitsetaimepeenrasse ja muist lumeroosidele seltsiks.

Õunapuude võrakujunduse tegin möödunud pühapäeval ära. Kuna möödunudaastane lõikus oli tugev, sai sel aastal kergemalt hakkama. Vaid vesivõsusid ja mõned konkureerivad ning sissepoole kasvavad oksad jäid aiakääride alla. Paar tundi ja töö tehtud!

Kaunist kevade jätku kõigile!

Suvelillede nimed

Täna algas kevad, Aalujate ja rohenäppude rõõmupidu!
Kaugel see suvigi enam on. Ja suveks ettevalmistused tehakse ju ikka kevadel.

Valmistun tööleminekuks. Õpin ülelahemaa keelseid lillenimesid.


Kesäkukat

hopeavillako eli hopealehti - vilt-ristirohi (viltleht)

isosametikukka - kõrge peiulill

kesädaalia - suvedaalia

koristekaali - kähar lehtkapsas (dekoratiivkapsas)

lumihiutale - südajas suutera (bacopa)

marketta - põõsas-hõbekakar

palleroverenpisara - fuksia

pallokrysanteemi - (krüsanteem, suur, ümar)

pikkupetuunia,

miljoonakello,

japanikello - puispetuunia

puna- eli koristetupakka - sanderi tubakas

pystypetunia - petuunia

riippapelargoni - ripp-pelargoon

riippapetunia - ripp-petuunia

riippaverbena eli rautayrtti - aed-raudürt

ruusuliisa eli

kerrottokukkainen ahkeraliisa - sultan-lemmalts (Impatiens)

ryhmäsamettikukka - madal peiulill

sarviorvokki - sarvkannike

sinilobelia - rippuv sinilobeelia

siniviuhka - sinine tiiviklill

tarhaorvokki - kannike (võõrasema)

uudenguineanliisa - hertsog-lemmalts

vyöhykepelargoni - viirpelargon