pühapäev, 19. märts 2017

Ninad, nokad, laigud ja muud värvid

Kahe nädalaga on talvest kevad arenenud. Sain kodumaile käima ja korjasin pildimasinasse sel ametlikul viimasel talvepäeval aias oleva miljöö mõningad hetked.


Colchicum speciosum Album

sügislill, see tavaline
ninad on väljas ka samas peenras olevatel
C. agrippinumil ja C Waterlillyl

hüatsint

Galanthus nivalis

lumikellukesed on peenardelt jalutanud kõikjale murusse
muru on samblane
ja mulle meeldib
ikkagi maakoht metsa ääres




kõik mägisibulad on kenasti talve üle elanud




liivateelaigud





mustikapuna



Galanthus Magnet

sügisese lumikellukese, Galanthus reginae-olgae kevadine õis
eespool kuhtunud sügisene õis
kodustatud 2016 sügis
G. Lady Elephistonest ei kippu-kõppu

Iris New Argument
kodustatud 2016 sügis

nokaline Garrulus glandarius

kasvuhoones katteloori all on rohelised hapuoblikalehed
ja rindelise sibula ninad
kasvuhoone kodustatud 2016 hilissügisel

üks raudrohuline

rohelise muru ootel

kruusateest on saanud sopamülgas

tiigikesel jää

suure järvistu mikromaailm on haihtunud
kuigi maapind ikka veel külmunud

astilbepeenar


kivimüürile pilk 1

pilk 2

märtsikelluke

Tööd tegin ka. Panin rabarberile poti pähe ja mõned kärutäied küttepuude tegemisel tekkinud sae-, koore- ja muud puru vedasin parki noortele puukestele kraedeks.


Pildid 190317

laupäev, 4. märts 2017

Talv 2017

Siit tuleb ülevaade selleaastasest talvest. Rohke pildimaterjaliga. 

Jaanuar oli enamasti rohelise maa ja nutuse ilmaga. Natuke ikka nägi päikest ka. Olid vahelduva eduga vähesed miinuskraadid ja vähesed plusskraadid.Välja arvatud jaanuari esimene dekaad, mil oli ikka päris tõelist talve ka.






28. ja 29. jaanuar - jäätumine. Imeilus silmale vaadata. Kuid puudel - põõsastel raske koorem kanda.
Pajuoksad vajusid lausa naabri teele.

Kontpuu

Viirpuu pitsikangas

Fragment viirpuu pitsikngast

Kased, nii kaunid-kaunid...

Imeliselt dekoratiivsed mägimännioksad


Kristallisadu maapinnal


Kristalllühter



Metsaäärne kask...


..oli ainuke puudest, kes kannatada sai. Päris mitu murdunud suurt oksa.



Veebruaris saime ikka lund ka. Mitte küll ohtralt, kuid maa oli kenasti valge. Valitsesid mõned miinuskraadid. -10-ni igatahes õhutemperatuur ei tõusnud.






Pererahvas oli paar ööd kodust ära. Sel ajal olid metskitsed koduhoidjateks nagu magamisasemete järgi näha võib.


Paar päeva näidati meile kaunist härmas loodusimet. Päeval räästad sorisesid. päikesel oli juba kenake võim käes. Öösiti külmetas.


Päev peale sõbrapäeva: sõbralike temperatuuridega talv jätkub.


Ja siis... Lumi läinud. Sajab... sajab-sajab vihma.



Lumeroosil õiepungad




24.veebruar: päike ja tuisk ja tihe lumesadu. Vahelduva eduga. Isegi lumelabida pidi välja otsima.
NB. Pilt tehtud toast läbi akna. Punane laik on õitsva amarülluse peegeldus aknaklaasil.


 Märts. Plits-plärts lörts.



Suure järvistu mikroskoopiline väljaanne. Maa on külmunud, sulavetel pole kuhugi imbuda. Vähemalt nädal on olnud sellist olukorda. 

Lörtsi sajab



Väravapeenras on vahtralehtede all lumikellukesed peidus.


Kummaliselt vahelduvate ilmadega talv. Eks kevadel näeb, kes taimedest ellu jäid ja kellele selline pehmevõitu vaheldusrikkus ilma näol ei sobinud.

Avastasin, et varakult õitsema hakkavaid lilli mul praktiliselt polegi. Kui sellised talved jätkuvad, on nende lähemal ajal kodustamine minu aias hädavajalik.

Kuigi mulle selline pigem roheline kui valge talv ei meeldi, olen siiski rahul, sest sain võimalikud vajalikud tööd enne kodust pikemaks ajaks äraminekut tehtud. Lisaks eelmises postituses kõneks olnud hekkide korrastusele ka viljapuude võrade lõikus tehtud, natuke saepuru noorte puude-põõsaste ümber pandud ja viimased möödunudaasta lillevarred lõigutud.