kolmapäev, 26. august 2009

Kurgil on päris huvitavad õied.

Foto NAGI's: kurk
Teatavasti on neid õisi kahte tüüpi: isasõied ja emasõied.
Selleaastased kurgid on meil lihtsalt ilutaimedeks.
Ei ainsatki vilja.

Tavaliselt kasvatan "Libellet". Sel aastal proovisin paari uut sorti.

Lehtlanurk.

Foto NAGI's: lehtlanurk 24.08.09
24.08.09

Elu veesilmas.

Otsustasime küll sel aastal veesilma kuivana hoida, kuid vihmad tegid oma töö ja ka Eliise ei tunne erilist huvi seal asuva vee vastu.
Paar korda ta küll uudistas hästi tähelepanelikult ja üritas ka vee järgi minna, kuid kivisel pinnal ei olnud see võimalik ja loobus.

Deia juures käisin äädikapuud toomas ja ta ilusat aeda imetlemas.
Nagu karta oligi, ei päädinud taimetoomine siiski vaid ainult äädikapuuga.

Kaks vesiroosi ja vesikuusk (on ikka vesikuusk) kasvavad nüüd veesilma sees. Üks tigu peaks ka olema.

Nii näeb välja veesilm vesirooside ja vesikuusekesega.
Foto NAGI's: bassein 1
Arvan, et vett peaks vist juurde lisama.


Vesiroosid istutasin Deia õpetuse kohaselt suurematesse anumatesse. Maja värvi ämbrid taaskasutuses. :D!
Foto NAGI's: vesiroosid


Vesikuusk veesilmapõhjas.
Foto NAGI's: vesikuusk
Perekond lõbutses täiega vaadates mu veekuuseistutustööd.
(Kuusk ümber kivi, nööriga kinni ja põhja lebama. Deia õpetas! ;P!)

teisipäev, 18. august 2009

Mustikas.

Pühapäeval istutasin mustikat.
Peaaegu terve päev kulus selleks ära.

Maasse augu kaevamine pole niisama lihtne. Mulda on vähem kui labidalehe jagu. Ülejäänu kruus ja kivid.
Pool auku suutsin mina kaevata, pool jäi Ardile.
Augu sügavus, laius ja pikkus, kõik ca kolmveerand meetrit. Kas jääb väikeseks?

Põhja vooderdasin kilega ja mustika kasvukeskkonnaks tõime rabast turvast.
Nii nagu Muhedik õpetas.

Istutuskoha valikul püüdsin jälgida, et oleks veidi varjatum ja tuulevaiksem koht. Kuid sellist on meie aias raske leida.

Idast varjab kasvuhoone, põhjasuunas jäävad mägimännid.
Meil on valitsevad tuuled lõunast.
Astelpaju ja enelahekk kompostihunniku ümber peavad sealtkandist tuulevarju pakkuma.

Foto NAGI's: mustikas


Foto NAGI's: mustikas silt

Ma ei teagi, kas see sort on ameerika kännasmustikas või ahtalehise ja kännasmustika hübriid.
Netiavarustes loetud kirjanduse järgi on ta kord üks, kord teine...

Aga marjad on maitsvad ja mustika maitsega ikka ka.

kolmapäev, 12. august 2009

Juulilõpu hommikuvalgus.




Eksperimentaalaiandus.

Kanarbikutaimedelt võtsin täna katteloori pealt ära.
Nii kanarbikud kui ka jõhvikataimekesed on end seal hästi tundnud.


Laboratooriumitaimed on samuti täies elujõus.
Nii vanemad, Muhediku aiast pärit, kui ka uuemad, Bianka juurest lõigatud.


Siinkohal näide oksast, mille pistik laboratooriumis "küpseb".


Bianka juures oli see niisugusel tüvipõõsa kujul.



Aga viinamarjaistikutele elu kilekoti all eriti ei sobinud.
Paar potti jäid siiski alles, ka nemad said purgid kupliteks.

Maitsetaimepeenar.

Enne


ja pärast saagikoristust.



Enne saagikoristust oli vist ilusam, dekoratiivsem :))

Enelad.

Kõverpeenra titekoolis on kaks pisikest

ja üks suurem

jaapani enelas "Little Princess".
Madal tihe kompaktne põõsas.Lehed tumerohelised. Sügisvärv erkpunane. õied rooasakaspunased, kännasjates õisikutes sama aasta võrsete tippudes. Väga põuakindel.
K 0,8m L 0,6-0,8

Bianka juurest tulid.


Nipponi enelas "June Bride" leidis elukoha kõverpeenras.
Sildi järgi on ta madalakasvuline ja minu arusaamise järgi sobiv sinna lillede vahele.



ja teine Nipponi enelas "Snowmound" aga leidis koha pargis, hõbekuuse ja kase vahel.


Haide puukoolist ostetud.

teisipäev, 11. august 2009

Viinamarjad

ei ole enam üldse hapud.
Täitsa küpsed ja väga magusad.

Sellest andis märku täna kasvuhoonesse viinapuu sisse kogunenud herilaste summ.
Neile maitseb väga viinamarjamahl.

Meile maitsevad ka viinamarjad.
Nii ma siis tegingi neile meelehärmi ja trotsides herilaste pahameelt kogusin nende nina alt üle 15 l viinamarjakobaraid.

Nad olid nii pahased, et ei märganud nõelatagi mitte!!!

kolmapäev, 5. august 2009

Lillekann.

Ameerika kännasmustikas.




Ostsin mustikataime Haide puukoolist.

Aga palun nõu ja juhatust, kuidas istutada, kui suur peaks olema see ala, kus tema jaoks sobiv mullastik on ja kuidas millega väetada?

Kõverpeenar.

Niisugune näeb siis mu kõverpeenar tänase seisuga välja.
Kitsam ots on küll tühjavõitu, kuid kui peenraroosid end mu peenras hästi tundma hakkavad, siis peaks paari aasta pärast ka see osa normaalne välja nägema.



Laiem osa on üsna täis õieehtes lilli.
Üleüldse on see peenar hetkel üks segapudrukapsad.


Bianka aiast pärinev valge karikakar.


Paar aastat tagasi valitsenud lumetu külm talv viis palju lilli mu aiast minevikku. Sealhulgas ka valge karikakra. Minu aktiivsetele püüdlustele vaatamata ei suutnud kummalisel kombel uut taime kuidagi hankida. Nüüd on ta aga mul siis lõpuks olemas!


Arvan, et olengi kõverpeenraga nüüd sinnamaani jõudnud, et uusi taimi enam juurde istutada ei pinguta. Kui satun kogemata mõne meeldiva otsa, siis loomulikult: tere tulemast! Paari värvi krookust veel kindlasti sooviks ja mõnda uut tulpi ja nartsissi.

Soovin sinna peenrasse veel mõnd okaspuuliiki ja siis tuleb paari-kolmeaastane ümberkolimistöö: mis kuhu kelle naabrusesse paremini sobib. Aga see on omaette huvitav tegevus.

Kõverpeenrataimi.

Muhediku Abikaasa ütles, et kui varretu kuningakepp mu aias õitsema hakkab, siis külvab ta end ise ning see tähendab, et ta on mul olemas.
Ta on nüüd päris mitu õit ära õitsenud ja tulemas on õisi veel. Fotokaga satun sinnakanti aga õite suhtes alati valel ajal.
Igatahes olen rõõmus selle taimekese üle.


Kuldjuuretaimeke on ka hakanud ümberkolimisest toibuma ning uus noor taimevars sirutab end päikse poole!

Kadakas.

Ostsin esmaspäeval Haide puukoolist.
Asukoha leidis kõverpeenras.


Kadakate fänn olen ka.

Daaliad.

Sel aastal kasvavad mul esimest korda elus daaliad. Kõverpeenras.
Valge on ostetud Säästumarketist ja oranž pärineb ühe töökaaslase aiast.
Valge on ehk kõrgem seetõttu, et on ette kasvatatud.
Sordinimedega on nii nagu on....



Daaliad mulle väga meeldivad.

Liiliad.

Liiliapeenras õitsevad veel kirjud. Teised on lõpetanud.


Alustaimestiku moodustavad võililled. :)))

Sügise ended.

Lehtlat kattev metsviinapuu on omandanud kohati punakat tooni.

5.08.09

pühapäev, 2. august 2009

Floksid.

Üks uus floks maandus mu kõverpeenrasse. See tume.

Bianka peenrast tuli!

Kuumaasikas.

Hästi tänuväärne taimeke. Hakkab varakult marju andma ja süguskülmad lõpetavad alles saagikandmise. Nunnu lemmikmarjad. Tõepoolest väikeste lastega peredes üks parimaid marjakandjaid.
Olles ligemale nädalakese kodust ära, leidsin tagasi tulnult eest hästi pitsilise maasikavälukese.



Kes valmistab pitsikirja?

Roosisuvi.

Kaks roosi kingiti.
Hm..., peenraroosid. Kas saan hakkama nendega. Tuisupäine, nagu ma olen. Ja veidi hajameelne ka. Laiskus lisaks veel.
Loodame parimat.

Kui pea valutama hakkab, tõttan nüüdsest peenrasse ravimit "manustama".
Silt räägib ise:

Viimasel ajal on hästi ohtralt sadanud. Vihm on õisi rikkunud.


Scarlet Hit:

Õied on tegelikult tumepunased. Õige värv on eelmisel pildil.

Felicitas.

ajal, mil ma mööda Eestimaad ringi kolistasin, oli viimane minu aia Kordese roosidest korduvalt oma õisi avanud.
püüdsin pildile sel hetkel ainukese, peaaegu äraõitsenud õiekese. sest kes teab, kuhu ja millistele radadele taas sattuda võin ja nii jääbki õieilu kaadrisse püüdmata.


mõnusalt ilus roosa värv. ja armsalt lihtne õis. olen ka selle valikuga hetkel väga rahul.



4.augusti pilt