neljapäev, 12. november 2015

Hooaeg lukku pandud

Tänane hommik näitas selle hooaja esimest lumekirmetist. Ei midagi suurt ega asjalikku, murul poleks ehk arugi saanud, kuid katused reetsid, et see valge ollus seal on lumi. Kraad näitas -1, oli sompus ja udune. Tegin mõned pildid, et ikkagi esimene lumelaadne ollus ju. Peab ära märkima ajaloo tarbeks.





Ilmad on olnud jätkuvalt sellised mõnusad, mis ikka muudkui kutsusid ja kutsusid aeda tegutsema. Juba ülemöödunud nädala lõpus pidasin plaani õuetööd lõpetada, kuid kus sa saad kui hoog sees. Ja nii saigi ka teoks alles järgmisse hooaega planeeritud kivila ja kivimüüri ühendamine nn kivijõega. Muidugi on sinna veel kive juurde vaja ja sealjuures ka hoolikalt valitud erinevates suurustes huvitavaid kive (mida mul muidugi veel ju olemas pole) nii kivilasse kui kivimüüri ette ja eelkõige neid kahte ühendavasse kivijõkke. Kivijõgi on siis põhiliselt see osa kibuvitsapõõsa ees, jätkudes ka kivimüüri ette. Ja alguse saab ta kivilast. Põhiasukateks on planeeritud mägisibulad.


Lilla lilletuts kivimüüri nurgas on lapselapse istutatud sügisaster. No mina ei tea, kust ta selle astrivarre mu peenras pihta pani ja sinna istutas, sest kuskil mujal peenardes mul sellist astrit ei õitse. Aga seal ta on ja uhkeldab. Aia ja aedniku rõõmuks!

Vahtraid on meil palju ja vahtralehesaak seega võimas. Tegelikult ei riisugi ma kõiki lehti kokku. Vaid tee ääre riisun ja osa õuealast. Nö esinduslikuma osa. Ülejäänu jääb murule väetiseks. Samamoodi ka teiste lehtpuude lehed jäävad aias kokku riisumata.

Kokkuriisutud vahtralehed vean uutele peenardele väetiseks. Üks stiilinäide:


Maa on siin kivine ja kruusane ja millestki peab ju huumust tekitama. Õhukese mullakihi viskasin lehtedele peale, et tuul neid laiali ei keerutaks.


Täna tegin selle hooaja viimased aiatööd: külvasin maha Tiilt saadud uniohaka seemned ning tekitasin aeda kotipoisse ja keerukujusid. Kotipoisid on noored puukesed ja põõsad, kes said kitsede kaitseks omale võrkkotid "pähe" ja suuremad viljapuud muutusid rohelise puudevõrgu abil keerukujudeks. Selline värk siis.

Ja ma ikka tõesti lõpetasin tänasega selle hooaja aiatööd! Ausõna! Kotipoisid võivad kinnitada!



NB! Kõik pildid tehtud täna, so 12.11.2015

teisipäev, 3. november 2015

Paar hingedepäeva õuepilti



Pildistatud 021115

Pikk ja soe sügis on olnud ja olen saanud aias hoolega toimetada. Vahepeal oli küll ka külmahommikuid, kuid siiski suhteliselt vähe. Igatahes mu aiatöid nad ei seganud.

Sel hooajal algas tõsisem aiatööde periood mul augustis. Ja õnneks pidas ka tervis vastu (vastupidiselt möödunud aastale kui juba septembri algul olin sunnitud labidad-rehad-kärud puhkusele saatma).
Iseendalegi üllatuseks olen ootamatult palju korda saatnud. Alustasin hostaalaga, jätkasin pojengipeenraga, kivila sai ümber ehitatud, keldriküngas taimestatud, kõverpeenrast suur lahmakas naati välja kaevatud, köögiviljamaad edendatud, väravapeenart täiendatud...

Ja täna külvasin köögiviljamaale veel ühe peenra porgandit. Õhutemperatuur oli varjus +10, selline soojus lausa kutsus näppe mulda toppima. Eelmised kaks porgandipeenart olin külvanud 13. oktoobril. Tollel päeval küll nii soe ei olnud.
Taliküüslauk on ka istutatud. Ning rindeline sibul samuti.

Et siis selline mõnus sügis sel hooajal.

kolmapäev, 14. oktoober 2015

Mitut sorti külalisi

Mandžuuria araaliale tulid sel aastal külalised. Kutsumata ja üldse mitte toredad külalised. Minu silmale nähtamatud. Tõmbasid araalia lehed krimpsu, nii et see vaeseke loobus juba suve keskel oma uhkest suurest lehestikust. Vaatasin raagus puud ja midagi asjalikku ei osanud ka peale hakata. Ainuke võimalus oli loota, et ehk elab selle jama üle ja järgmisel kevadel ikka lehtib.

Täna hommikul vaatan aknast välja ja näen rähni araalial asjatamas. Täitsa hoolega toksis. See saab ju aga tähendada vaid üht: puuke on kuivanud. Olin kurb. Nii kurb.

Rähn lendas varsti minema. Mina läksin uudistama, et kui suure augu puusse toksis.




Ei olnud auku. Oli tühjaks toksitud männikäbi!


Need sulelised ja karvased on me aia kka päris omaks võtnud. Toimetavad justkui päris oma kodus. Tegelikult tore ka ju! Teevad aia(i)elu põnevamaks!


Pildid 141015

reede, 9. oktoober 2015

Öökülmad

Esimene sellesügisene öökülm tabas meid 6.oktoobril. Hommikul kella kaheksa paiku oli õhutemperatuur -4, maa kenasti valge. Ja kohe olid ka metskitsed platsis.Uudistamas, et kas veel õunu on ja kui palju on. Et siis talvel tagasi tulla ja neid lume alt välja kraapida ning maiustada.

Pilt 061015

Täna oli juba neljas külmaöö ühtjutti. 7.okt-l oli -4, 8.okt-l -5 ja täna, 9.okt-l veidi soojem, -3.

Saagid olid selleks ajaks salves, va viimased tomatid kasvuhoonest. Meie ida-läänesuunalise klaaskasvuhoone põhjapoolne külg on ühtlasi ka aiatööriistade kuuri puidust sein, mis tõrvapapiga üle löödud. Arvan, et tänu sellele ei olnudki külm veel kasvuhoonesse jõudnud, kuigi klaasid on kohati vajunud ja isehakanud õhuauke on kasvuhoones päris mitu.

Sügis on ilus aeg ja öistest külmadest hoolimata näeb aed veel hea välja.




Pildid 081015

kolmapäev, 16. september 2015

Lagodehhi pojengi seemnekuprad

Kuna lagodehhi pojeng tuli mu aeda pisikese seemikuna, mõtlesin, et peaks ka ise ta paljundamist seemnekülviga proovima.
Googeldades leidsin Räpina lehelt sellekohast head õpetust ja nii ma siis läksingi vaatama, mis olukorras on seemnekuprad. Üks kolmest oli juba veidi avanenud ja otsustasingi samal päeval nad ka külvikasti ära külvata.
Külvikasti kaevasin maasse.


110915


Nüüd siis polegi muud kui pojengilapsukesi oodata. Aasta...kaks...kolm... Ehk õnnestub!

Oluline on hoolitseda, et külv kauaks kuivaks ei jääks.


esmaspäev, 24. august 2015

Mõni päev hiljem...

... kui õied avanevad, on mõisnikulauk tõeline mutukamagnet.



190815

teisipäev, 28. juuli 2015

Veel pargiroosidest

Alustuseks on siin pildid 4.juulist 2015.

Kõigepealt Hansaland




ja Ritausma


Ilm oli kaunis päikesepaisteline, lapse pere külas ja üsna kiire. Saigi seepärast vaid paari roosi pildistatud, lootusega, et kui ca 10 päeva pärast peale Soome reisi kodus tagasi oleme, pildistan teisi pargiroose ka.
Nii kaunisti ja uhkesti õitsesid nad.

Kuid nii nagu ikka, peitus siinkohalgi tõde vanasõnas, et tänasida toimetusi ei tohi homse varna visata.

Me oma reisil mööda Soomemaad rännates saime praktiliselt kuiva ilma. Kuid Eestis oli kogu selle aja meie aia kohal sadanud ja tagasi jõudnud, leidsime eest vaid pruunid vihmast läbiligunenud õiekänkrad.
Niipalju siis uhketes õiehunnikutes rooside pildistamisest...


Richard Strauss aga on alles nüüd oma täisehteis.
Pildistatud täna, 28.07.2015






Näib, et talvel on mu aia pargiroosid ka kitsede maiuspalaks. Hansalandi on nad sel talvel ikka nii madalaks kujundanud, et see põõsake mul vist edaspidi arenebki pinnakatjana.

Eh, eks pean poodi minema ja veel võrku lisaks ostma. Et ka pargiroosidele jätkuks.

laupäev, 4. juuli 2015

Kalevipoeg jõudis koju


Olin üsna pikalt sel kevadel võõrsil tööl. Koduigatsus oli ikka küll, kuid elatist ju ka vaja teenida. Lõpuks sain koju. Suvi! Vabadus! Naudime!
Üsna varsti järgnes mulle ka Kalevipoeg, tähenduslikult muistne vabaduse sümbol. :) Siil õlal ja naeratav kala põlvede juures. + muud rahvuslikud ja humoorikad pisidetailid. Vaatasime ja nautisime kohe tükk aega Rahutu Rahmeldaja loomingut. Suur-suur tänu Sulle humoorika rahvusromantilise Kalevipoja eest!

kolmapäev, 1. juuli 2015

Pargiroosid. Esimesed õitsejad

Red Nelly on kõige esimene. Ta alustab ikka päris varakult. Millal täpsemalt, ei oskagi öelda, kuid sel aastal juuni keskel koju saabudes oli ta juba täisehteis.
Juuni viimaseks päevaks igatahes jätkub tal ikka veel õieilu.

Red Nelly


Red Nelly

Järgmine on Hansa

Hansa

Hansa

ning seejärel Zaiga
Zaiga

Zaiga

Zaiga

Zaiga


Riburada järgnevad teised.

neljapäev, 25. juuni 2015

Tegelased "Kevadest"

Jaanipäeva paiku ilmusid mu aeda Tiugu, Jorhh, Köster ja Lible. Keegi Häbelik oli neil samuti seltsiks kaasas.


Tuules lehvisid uljalt Lible heleroosad õilmed.





Tiugu, Jorhh ja Köster otsustasid oma tegelikku palet veel mitte näidata. Nende õienupud olid kuivanud ja said tagasi lõigatud.


Häbelik hoiab nime kohaselt hämaras oma õienupud koos. Alles päike ja valgus meelitab õie rohkem valla.





Hmmm... Häbelikuga on veel sellised lood, et ta vist muudab värvi vastavalt omanikule. Sest Aiasõbra kodulehel, kust taimeke ostetud, on ta hoopis ummamuudu.

Selline siis:











*****************

Aiasõbraga suheldes anti uus sordinimi: seekord siis Endel. Hm, häbelik Endel.

kolmapäev, 24. juuni 2015

Lagodehhi pojeng

Lagodehhi pojeng, paeonia mlokosewitchii




Tänu pikale ja venivale kevadele nägin sel aastal ära ka lagodehhi pojengi õitsemise. No oli ikka ilus küll!
Möödunud aastal oli tal vaid viis õit, sel aastal rõõmustas silma rikkalik õitehulk.
Pildid tehtud 01.06.2015

laupäev, 28. märts 2015

Lumeroosid

Yks märtsikuu alguse (06.03.2015) pilt lumeroosidest. 



Must helleboorus (valge lumeroos) on mul ka, kuid olen ta selles möttes ysna kehva koha peale istutanud, et päris peenart selles kohas veel pole ja ikka juhtub, et keegi tokki ei märka ja talle peale astub. Tuleva nädala löpus saab ehk seegi viga parandatud.



teisipäev, 20. jaanuar 2015

Jaanuar II

Et selleaastasest jaanuarist ei jääks muljet kui vaid kaunist postkaarditalvest, siis mõned pildid ka teistsugusest reaalsusest.

Selline jaanuar siis täna, 20-l kuupäeval. Temperatuur -2, korraks näitas isegi päikest. 






Kui sügisel kodust läksin, jäid sügisastrid ja kukeharjad õitsema.
Ning paljude lillede varred ja lehed olid veel ilusad.
Täna siis lõikasin/koristasin vanad varred ära.

Kiviktaimla. Täiesti välja sulanud.

Lumikellukese sibulad ronivad millegipärast maapinnale


Lumeroosi õienupud
Ronival hortensial on kaunis suured lehepungad.
Üks isegi talvesoojuses avanenud.