teisipäev, 27. september 2011

Veel liiliasibulaid

Kaks viimati ostetud liiliasibulat ei mahtunud paraku enam liiliapeenrasse.
Et tuleb aga peenrakest pikemaks venitada!
Ja kui juba venitamiseks läheb...siis ostsin veel liiliasibulaid juurde.

Seesugused siis:
Loreto
Pilt siit

Bernini
pilt siit


Yelloween
Pilt siit









ja veel:

Legend
Marlon
Pink Mystery
Canberra

Nendest viimastest googeldades pilte ei leidnud.

Aga seda veel et... kui kaua nad avamaal vastu peavad? On nad ainult kasvuhoonelilled?

esmaspäev, 26. september 2011

Kõverad kepikesed, sordinimega "Õunakollane"

Liik peaks olema kaalikas. Nii seemnepaki peal oli kirjas.



Suvi läbi vaatasin viltuse pilguga neid pliiatsitaolisi moodustisi, mis kaalikalehti kasvatasid.
Sügiseks ikka tekkis mõni kopsakam junnike ka.
Potti pole veel pistnud.
Maitseomadused proovimata seega.

pühapäev, 25. september 2011

Lillesibulad

Balti jaama Rohelisel turul müüb Liiva aiandustalu nartsissi-, tulbi- ja liiliasibulaid.

Urrh..., ma ütlen!
Nagunii valitseb mu peas ja aias üks suur aiateemaline tohuvapohu ja nüüd nemad siis niimoodi peibutamas.
Urrh, ma ütlen!

Mõne sibula kaupa ikka liiliaid lisan. Sest liiliapeenraga on hetkel suhted selged.
Tänased ostud:

Time Out (pilt siit)


Willeke Alberti (pilt siit)









Ühe liiliasibulahakatise ostsin juba varem.
Sordinime olen jõudnud unustada ja müüja poolt kirjutatu on hullem kui arsti käekiri.
Püüan siiski nime taastada ja pildi antud sordist ka tulevikus lisada.


Tuvastatud!
Foto siit

IDAHÜBRIID(Lilium orientalis)CHERBOURG

Suurte, kaunite, eriliselt värvikate tugevasti lõhnavate õitega. Hiline õitseja (juuli lõpp-august) Vajab kuiva päiksepaistelist kasvukohta. Külma ei karda, küll aga liigniiskust.

esmaspäev, 19. september 2011

Lehtede langemise päev


Tänahommikused tuulehood kandsid esimesi vahtralehti puudelt alla.
Ilm oli üsna sompus ja pilvine, tuul niiväga tugev polnudki. Lihtsalt lehtedel oli aeg täis tiksunud.
Minu jaoks algas seega päris sügis.

Selleaastane suvi möödus kui tempokas hoogne unenägu.
Ikka tööle-koju ja vahelduseks mõni kaareke vasakule-paremale.


Aianduse koha pealt jooksis juhe kokku. Põhjalikult.
Ekskartulipõld, mis nüüd minu haljastajasilma ja -kätt ootas, tekitas mu aiakujunduskontepstsioonis tõelise segaduse.
Sellele lisaks veel magamistoa vahetumine.

Mulle meeldib hommikuti esimene ja õhtuti viimane pilk (enne ja pärast suhet Une-Matiga) heita aeda ja näha seal seda, mis silmale naudingut pakub.
Uuest magamistoa aknast jäi vaade kuidagi kesiseks.


Nii ma siis suvi läbi vaatasin kuidas raudrohi ja võilill lillepeenraid täiendavad, sügasin aeg-ajalt nõutuna kukalt, segasin kõverpeenras õiekesi imetledes Jänku-Jusside unerahu ja üldiselt jätsin aia rahule. Näppu mullaseks eriti ei teinud.

Kuna ka sel aastal astilbeõisi nende vale asukoha tõttu ei näinud, siis viimaks otsustasin vähemalt niigi palju aia heaks teha, et astilbed päästa.
Ainuke nende jaoks sobiv koht oli...hm, magamistoa akna all.


Järgnes veel mõni nädalake nõutut kuklasügamise aega ja nüüdseks on mõte taas lahti.
Mõned ideed said täna täide viidud, mõned jäid settima ja kevadet ootama.


Kõverpeenras jätkub piisavalt värve. Meil ei ole olnud ühtki sügisest öökülma.








Kuradipuu viljakobarad on kah päris huvitavad. Ilm on paraku niru neist pildi tegemiseks. Ehk mõni teine kord.