kolmapäev, 1. juuli 2009

Võilillemuru on asendunud valge ristiku muruga.




Algul olid ainult üksikud väikesed valged ristikulaigud muru sees, mida imetlesime. Aastate jooksul kasvasid laigud suuremaks ja nüüd on jaanipäevaks ilus valge ristikumuru õuepealset katmas.

Uusimad asukad.

Aitäh kõigile, kelle abiga mu aed täienes uute liikide ja sortidega!

Aga kui vähegi võimalik, palun siis abiks tuvastamisel.

Sireli uus kodukotus on iidvana kivimüüri peal. Mulda on seal juba ohtrasti ja ega ma enne ei teadnudki, et sealt vana kiviaed läbi jookseb. Nüüd sireli istutamise käigus leidsin selle mulla alla mattunud kohaliku tähtsusega arheoloogilise väärtuse. Tegin kohati väljakavamisi, päris pikk jupike on teda säilinud. Enamus küll naabri krundi peal.


See taimeke peaks vist ronima, ütles Köögikata?


Must leeder?


Kas mingi mõõl?


Metspipar tunneb end paekivist püramiidi jalamil väga hästi. Muist nuias naabrinaine endale. Metspiprakasvatusküla!


Mis on selle taime nimi. Üles kaevati see luuderohu juurest, renoveerimisele minevast kiviktaimlast.
tipmine puksrohi (Pachysandra terminalis)



Luuderohi tunneb end ka maja idapoolses küljes suht normaalselt.
kolhise luuderohi (Hedera colchica)


Abikaas ütles, et mõisahärra lauk. Mison ta pärisnimi?
Rahvakeelne mõisnikulauk on õigesti longus lauk (Allium nutans),

Uusasukast kõrreline sundis mu mugavuse jalad kõhu alt välja ja otsustasin lõpuks ära, kuhu ja kuidas kõrreliste asumaa teha ja ikka juba siis tegingi.

See on titepeenras praegu.
lagodehhi pojengi seemik

Kollase lehega põõsake Muhediku aiast on ka titepeenras.
ebajasmiini kuldne vorm (Philadelphus coronarius ´Aureus´) Tegu isekülviga, ma ei tea kui tüüpiline ta on. Üldiselt tugevakasvuline, peaks olema kuskil eraldi tumeroheliste foonil

Köögikata kiviktaimla mix on hetkel titepeenra omand.

Hõbepuugi titepeenras.



siberi iris
päevaliilia
varretu kuningakepp (Abikaasa nimepruuk) - ja ongi varretu kuningakepp- puhkeb päikese loojudes (Oenothera acaulis)
kuldjuur
Muhediku aiast on suure kõverpeenra täiendused.

Laboratoorium.

Meenutab natuke keemiatundi. Naljakad potsikud reas. Igaühe all toimub mingi reaktsioon. Loodan kogu hingest, et kõige selle reageerimise tulemusena hulk puid mu pargis kord kasvab.



Natuke lähemalt ka:
see on see hästi hõbedase lehega puuke. Nimekest palun!

See looklev pajuline palliga tiigiservalt. Keldri lähikonnast.



Siis on seal potsikutes veel punase varrega valge leheservaga kontpuu mikrobioota lähistelt, hästi väikese lehega paju moodi põõsas vana maja juurest ja see kuldete-kollaste okstega pajuline mäe otsast, üsna hõbepajude lähedalt.



Viinamarjadele pidin ikka kilekotid pähe jätma, polnud nii suuresuulisi purke, mida pottide peale panna. Aga nad näivad end seal väga hästi tundvat.


Tsahh-tsahh, juurduge!!!

pühapäev, 28. juuni 2009

Klikates pildile,

avaneb see nüüd hästi suurelt!


ta oli pargis, seal üsna hariliku lõunapöögi läheduses.

laupäev, 27. juuni 2009

Saarepuu - Fraxinus excelsior

3 saarepuuhakatist kasvasid seal kus mitte mõistlik ei olnud. Ühe tööruumi seina ääres. Mees kaevas nad sealt välja ja nüüd on meie pargis ka saarepuukesed.

Tütar ja mees istutasid nad selle aasta juunikuu alguses.


Minu lapsepõlves oli kodumaja sissesõidutee aiapoolses servas vanaisa istutatud saarepuude rida. Praeguseks on nad hävinud.

Minale-plikatirtsule meeldisid eriti saarepuu õisikud. Lapsepõlve fantaasiamaailma inglijuuksed: pikad, läikivad, päikeses sillerdavad.

kolmapäev, 24. juuni 2009

Tervitused Muhedikule, Abikaasale, Aiablogijatele!


minu lemmik: varretu kuningakepp. on mul nimi õieti meeles?
















eriliselt ilus ja suur mikrobioota. kui suur ta läbimõõt oli?


veel mõned puukesed, mida oma aeda sooviksin.

mis puud nad täpsemalt on?



reede, 19. juuni 2009

Vihma ja päikest.

Hommikupoolikul ei sadanud, kuigi kogu ümbrus oli varasemast sajust märg.
Aeg-ajalt näitas päikestki.

Tegin mõned pildid aiast.


Võõrasemade kooslus vesiheinaga ukse kõrval kivikastis.


Kivimüür ja lehtlanurk praeguses värvigammas.


Rohelise toonid. Tuulised toonid.



Õhtupoolikul on meie osaks taas tugevad hoovihmad.