Talv 2017

Siit tuleb ülevaade selleaastasest talvest. Rohke pildimaterjaliga. 

Jaanuar oli enamasti rohelise maa ja nutuse ilmaga. Natuke ikka nägi päikest ka. Olid vahelduva eduga vähesed miinuskraadid ja vähesed plusskraadid.Välja arvatud jaanuari esimene dekaad, mil oli ikka päris tõelist talve ka.

28. ja 29. jaanuar - jäätumine. Imeilus silmale vaadata. Kuid puudel - põõsastel raske koorem kanda.
Pajuoksad vajusid lausa naabri teele.

Kontpuu

Viirpuu pitsikangas

Fragment viirpuu pitsikngast

Kased, nii kaunid-kaunid...

Imeliselt dekoratiivsed mägimännioksad

Kristallisadu maapinnal

Kristalllühter

Metsaäärne kask...

..oli ainuke puudest, kes kannatada sai. Päris mitu murdunud suurt oksa.

Veebruaris saime ikka lund ka. Mitte küll ohtralt, kuid maa oli kenasti valge. Valitsesid mõned miinuskraadid. -10-ni igatahes õhutemperatuur ei tõusnud.

Pererahvas oli paar ööd kodust ära. Sel ajal olid metskitsed koduhoidjateks nagu magamisasemete järgi näha võib.

Paar päeva näidati meile kaunist härmas loodusimet. Päeval räästad sorisesid. päikesel oli juba kenake võim käes. Öösiti külmetas.

Päev peale sõbrapäeva: sõbralike temperatuuridega talv jätkub.

Ja siis... Lumi läinud. Sajab... sajab-sajab vihma.

Lumeroosil õiepungad

24.veebruar: päike ja tuisk ja tihe lumesadu. Vahelduva eduga. Isegi lumelabida pidi välja otsima.
NB. Pilt tehtud toast läbi akna. Punane laik on õitsva amarülluse peegeldus aknaklaasil.

 Märts. Plits-plärts lörts.

Suure järvistu mikroskoopiline väljaanne. Maa on külmunud, sulavetel pole kuhugi imbuda. Vähemalt nädal on olnud sellist olukorda. 

Lörtsi sajab

Väravapeenras on vahtralehtede all lumikellukesed peidus.

Kummaliselt vahelduvate ilmadega talv. Eks kevadel näeb, kes taimedest ellu jäid ja kellele selline pehmevõitu vaheldusrikkus ilma näol ei sobinud.

Avastasin, et varakult õitsema hakkavaid lilli mul praktiliselt polegi. Kui sellised talved jätkuvad, on nende lähemal ajal kodustamine minu aias hädavajalik.

Kuigi mulle selline pigem roheline kui valge talv ei meeldi, olen siiski rahul, sest sain võimalikud vajalikud tööd enne kodust pikemaks ajaks äraminekut tehtud. Lisaks eelmises postituses kõneks olnud hekkide korrastusele ka viljapuude võrade lõikus tehtud, natuke saepuru noorte puude-põõsaste ümber pandud ja viimased möödunudaasta lillevarred lõigutud.

Hekid

Selleaastas talve kiituseks pean ütlema, et tänu väga vähesele ja vahepeal üleüldse olematule lumele sain oma hekid korda. Nad olid juba päris metsikuks kasvanud. Peale usinat sae ja aiakääride tööd jäi hekkide väljanägemine suhteliselt hõre. Kuid küll nad varsti jälle tihedaks kosuvad.


Alustasin otsast, ehk lõunapoolsest karvase viirpuu  (Crataegus submollis) hekiosast. Ta kasvab mul põõsastena. Väga pikad ja teravad astlad. Äralõigatud oksahunnikud moodustasid justkui suure pusa okastraati, väga raske oli neid hiljem äravedamiseks üksteisest eraldada.
Seal on hekis ka mõned tühjad kohad. Plaanin aukude täiteks istutada sinna valgeõielise kõrgekasvulise pargiroose. Et tekitavad siis koos sellise veidi hirmuäratava okkalise komplekti.

Seal, kus karvane viirpuu lõpeb, jätkub hekk siberi kontpuuga (Cornus alba).

Siin vahel on mingi anomaalia. Sellest kohast, mis tühi on, läks välja nii karvase viirpuu istik kui ka siberi kontpuu. Püüan sinna pesapaika luua pargiroosile. Hm, kitsed sõid istiku ära. Mingi jupike siiski on veel alles. (Pildil ei paista välja)

Heki lõpetab kolm põõsast mingit pajulist. See liik kasvatab noorena pikki sihvakaid hästi painduvaid võrseid, mis floristikas tarvilikud on. Siberi kontpuu ja pajupõõsaste vahel on kolm põõsast rohelise oksaga kontpuud. Liik/sort määramata.

Idasuunal on külatee ääres kõrge kuusehekk ja selle aiapoolses osas kuuseheki (Picea abies) kõrval veel omakorda kreegid ja üks tundmatu (minu jaoks ) isetekkeline lehtpõõsas ning aroonia (Aronia melanocarpa)

Põhjasuunal kasvab grillinurga kaitseks kaarekujuliselt istutatud 3 liigiga sirelihekk: kõige tavapärasem vana taluaedade lilla sirel (Syringa vulgaris), siis topeltõieline valge sirel ja ja lihtõieline valge sirel. Heki sisse on istutatud ka harilik pärn (Tilia cordata), harilik tamm (Quercus robur) ja arukask (Betula pendula).

Üks hekike on ka aias sees. Taraenelas (Spiraea chamaedryfolia). Ümbritseb kolmest küljest kompostihunnikut.

Pildid 150217

Talveunes

Vastupidiselt Elistvere loomapargi karu Karoliinale, kes soojade ilmade ja lume puudumise tõttu talveund magada ei saa, on minu kaktused küll kenasti talveunne suikunud. Üleeilseks oli lumi sulanud, peale lõunat näitas isegi päikest päris pikalt ja käisin oma magavaid kaktuseid pildistamas.

Pildid 110117


Mõnedel esimene, mõnedel teine talv minu aias.

Kehvad suusailmad

Kummaline talv, ehk kehvad suusailmad jätkuvad. Eile tilkusid räästad, sooja oli 1 kraad. Täna hommikul kõik soliseb, sooja on hetkel 2 kraadi. Kui vahepeal oli juba kerge lumetekike maas, siis täna on taas rohelisi laike näha.

Aga isegi tõelist talve oli. Nii näpuotsakesega.

4.jaanuar - külm idatuul (mis külm, läbilõikav siiski!) ja -12

5.jaanuar - veel külmem ( hilisõhtul mõne tunni jooksul isegi kuni -18) ja jätkuvalt kõle idatuul

6. jaanuar - ikka veel ülekümne miinus, kuid õhtuks juba soojem

7.jaanuar - ca -5

8.jaanuar - vaid mõni miinus, annab aimu, et läheb sulaks, kõik maailm on kaunilt härmas

9.jaanuar - +1

ja täna, 10.jaanuar - +2 ja arvata on, et päeval tuleb veelgi plusskraade juurde

Pildil 4.jaanuar, lõikava idatuule päev.

Ilmast hoolimata lõpetasin eelmisel päeval poolelijäänud töö: noortele puudele ja põõsakestele metsaloomade vastu kaitsekatete panemise.

Ja arvasin, et saan ehk sellega ka hooajale joone alla tõmmata. Kuid... kui nüüd lumi ära sulab, tahaksin sügisel riisumata jäänud vahtralehed kokku riisuda. Ennekõike just väärtusliku komposti saamise eesmärgil. Ja siis kuu lõpus peaks viljapuude võrakujunduse peale mõtlema hakkama. Tegutsema ikka ka. 

Seega siis sujuv üleminek ühelt hooajalt teisele.

Olen mõelnud, et järgmisel aiahooajal tõmban uute taimede hankimise ja istutustöödega kõvasti tagasi. Teen valmis olemasolevate taimede nimekirja, pildistan ja blogin rohkem, saamaks head ülevaadet olemasolevast, korrastan juba rajatud peenrad, panen uutele potentsiaalsetele istutusaladele mustad katted peale. Viimased paar aastat on kaunis hoogsad istutusaastad olnud. Peab vahepeal hoogu pidama ja plaanidel settida laskma. 

Ahvatlusi uute põnevate taimede näol on muidugi ohtrasti, kuid loodan siiski tervele mõistusele ja tahtejõule. No paar madalamat lehtpõõsakest võib küll julgesti hankida, sest on üks koht, mis neid hirmsasti vajab ja pole takistuseks ka plaanide settimisel. Pigem annab juurde. 

Et mis põõsakesed? Peab veel uurima ja mõtlema. Ja noh... igaks juhuks... võib ju teha unistuste taimede nimekirja. Kuigi olen pigem käigu pealt otsustaja.

Eks aeg anna arutust.

Aasta 2017 algus

Jõulud olid rohelised. Nii siin- kui sealpool lahte. Aastavahetusel oli sooja 6 kraadi ja sadas vihma. Sama seis ka 1.jaanuari päeval. Kuid aasta esimese päeva õhtul sirasid juba taevas tähed, kuigi vihma udutas ka. Õhk oli ju vett tihkelt täis.  2.jaanuari hommik võttis meid vastu kerge lumekirmega ja -2--ga. Selline seis oli Jõgevamaal. Kodus, Raplamaal, igatahes 2.jaanuari õhtul veel polnud lumest jälgegi. 

Kuid 3.jaanuar oli meilgi juba kergelt lumine. Külma kuni -6. 

Avatud aed on avatud aed. Kõik kes soovivad, jalutavad läbi või jäävad pikemaks ajaks peatuma või leiavad lausa midagi suupärast.

Mõned pildid talveroogade jääkidest:

Taanis aretatud emadepäeva roosid Moterdag,
erinevad punased/roosad värvitoonid ja valged

rodo Puncta

heitlehine rodo Klondyke

rodo Madame Masson

rabe remmelgas Bullata

ja muidugi pargiroosid. Mida okkalisem, seda maitsvamad! Gurmee!

Eile (so 030117) sain siis lõpuks alustada kaitseümbriste panekuga. Muist sai tehtud, muist tööst jäi tänaseks.

Et päevast aimu saada, lisan mõned üldised aiavaated.

Sügisel läks kiireks, tööleminek oktoobrikuus tuli arvatavast varem ja vaid kolm päeva sain asjast ette teada. Vahtralehtede riisumine jäi pooleli, oli veel natuke lehti puudes ja lillevarred jäid lõikamata ja muidugi talvekaitsed noortele põõsastele-puudele panemata. Ülejäänud sügistööd said tehtud. Küüslauk istutatud ja porgand külvatud ja kasvuhoone kevadeootuseks valmis pandud. Ja peenramaa kaevatud.

Vahepeal novembris oli kõva talv. Lootuses, et ikka veel sula ja sooja tuleb, ostsin töö juurest siiski lillesibulaid. Lootus täitus. Novembri lõpus tulin koju käima ja istutasin sibulad aeda.

Jõulu ja aastavahetuse vahel lõikusin ära lillepealsed.
Ja kui täna lõpetan noortele puukestele ja põõsastele kaitsete panemise, saan aiahooajale joone alla tõmmata. Siis võib ka tali lahkesti tulla.

Hm.... kui veel suusasaapad üles leiaks...
Üleeelmisel suvel koristasin väga põhjalikult maja ja panin suusasaapad kindlasse kohta. See koht on aga kahjuks liiga kindel.

Udune sügishommik

September astub pikkade sammude ja uduhommikutega oktoobrisse. Päevad on enamasti ilusad päikselised. Jätkan aiahooldustöid. Kaevan välja umbrohujuurikaid ja pean plaane tulevasteks aegadeks. 

Küüslauk ja rindeline sibul on maha tipitud. Valmistan külviks ette porgandipeenraid. Ootan telefonikõnet teemal, et kaks kuud kestnud tellimistants ümber kasvuhoone on jõudnud õnneliku finaalini. 

Sügis, imeline sügis!

Pildid 260916