Klikates pildile,

avaneb see nüüd hästi suurelt!


ta oli pargis, seal üsna hariliku lõunapöögi läheduses.

Saarepuu - Fraxinus excelsior

3 saarepuuhakatist kasvasid seal kus mitte mõistlik ei olnud. Ühe tööruumi seina ääres. Mees kaevas nad sealt välja ja nüüd on meie pargis ka saarepuukesed.

Tütar ja mees istutasid nad selle aasta juunikuu alguses.


Minu lapsepõlves oli kodumaja sissesõidutee aiapoolses servas vanaisa istutatud saarepuude rida. Praeguseks on nad hävinud.

Minale-plikatirtsule meeldisid eriti saarepuu õisikud. Lapsepõlve fantaasiamaailma inglijuuksed: pikad, läikivad, päikeses sillerdavad.

Tervitused Muhedikule, Abikaasale, Aiablogijatele!

minu lemmik: varretu kuningakepp. on mul nimi õieti meeles?
















eriliselt ilus ja suur mikrobioota. kui suur ta läbimõõt oli?


veel mõned puukesed, mida oma aeda sooviksin.

mis puud nad täpsemalt on?

Vihma ja päikest.

Hommikupoolikul ei sadanud, kuigi kogu ümbrus oli varasemast sajust märg.
Aeg-ajalt näitas päikestki.

Tegin mõned pildid aiast.


Võõrasemade kooslus vesiheinaga ukse kõrval kivikastis.


Kivimüür ja lehtlanurk praeguses värvigammas.


Rohelise toonid. Tuulised toonid.



Õhtupoolikul on meie osaks taas tugevad hoovihmad.

Oi aegu, oi kombeid!

Olen alati rohimist pidanud äärmiselt ebameeldivaks tööks. Eriti just köögiviljade rohimist. Kuid praeguse palgatöö taustal on köögiviljade rohimine üks meeldivamaid puhkehetki.


P.S. Terve päeva jooksul ei sadanud piiskagi. Päikest näitas üsna palju.
Aga maa on täiesti vettinud, läbimärg. Lausa vääna vett välja.


Kurgiseemneid oli mõnus tippida märga sooja mulda.

Kuldvihm - Laburnum

Ca nädal või veidi rohkem aega tagasi, hakkas kuldvihm oma õiekobaraid avama.
See on kolmas aasta, mil ta õitseb.
Esimene aasta oli ülemöödunud kevad. Kuidagi sümboolne isegi, võiks öelda. See oli aasta, mil tütar ootas oma last. Esimest siia kodusse sündivat beebit.


Leidsin üles oma vana aiapäeviku.
Sealt lugesin, et see puuke on ostetud 1996 aasta septembris Luua puukoolist. Isegi hind on üles märgitud: 10 krooni + käibemaks.
Seega siis 13 aastane puuke (või hoopis põõsas?) hetkel. Umbes 4 meetri kõrgune.
Kasvab ta üsnagi tuulte eest varjatud kohas. Idakaarelt kaitseb elupuu/kuusehekk, põhjasuunast elupuud. Avatud vaid lõuna-läänetuultele.
Lõuna -ja õhtupäike on tema päralt.

Päris surmkindel oma mälule just ka pole, kuid arvan, et külmade eest katet pole ta kunagi saanud. Mõnel kevadel on küll tugevad külmad ta lehti näpistanud, kuid sellega on ka külmakahjustused piirdunud.





On ta nüüd alpi, harilik või värd-kuldvihm, seda ma küll määrata ei oska.

Ilmateade.

Padukas jõudis meile.
Eile õhtupoolikul kella kolmest kella seitsmeni oli ilma vaheajata puhas valge vesi taevast alla tulnud.
Kartulimaa olla järveks muutunud, ütles kodune ilmakommentaator.

Varahommikul näpistasin paar minutit, kõndisin aiast läbi.

Õitsvad lilled: jumikad, pojeng ja see nimetu hästilõhnav lilla külitasid kurvalt peenral.
Ehk jätkub õhtuvalgust päästetöödeks.

Järv oli siiski taandunud.

Üleeile istutatud taimekoor: kõik kapsad, kõrvitsalised ja suvelilled, lehvitasid tänulikult lehti!