Saagem tuttavaks: minu isiklik murutrimmer!
Kuna allpool kirjeldet olukord mu aias siiski ei meeldi mulle mitte üks raas, otsustasin aeda veidi stiilipuhtamaks korrigeerida.
Tavalist trimmerit mu hellitatud nõrgad käsivarred hoida ei jõua. Ja siis veel see müra, mida ta tekitab!
Nagunii olen tööl, päevad täis lärmi.
Muutusin seega vanamoodsaks ja ostsin vikati. Valida oli kolme pikkusega terasid. Minu valik langes kõige lühemale, et ehk sellega kõige mugavam taimede vahel manööverdada.
Täna siis sain veidi proovida. Kaunis kehvake toode siiski. Naati ja nõgest ja võililli võtab kut sulavõid, kuid kõrrelised jätab turritama.
Ehk oli viga siiski minus? Viis hiigelpikka tööpäeva mõjusid nii, et tänase pealelõuna veetsin migreeniga elutoa diivanil. Päike paistis ja muudkui meelitas õue, kuid mina ei võinud valu käes peadki liigutada.
Õnneks juba toibun, suudan blogida ja loodan nii väga, et homme on parem päev!
5 kommentaari:
Niida kaste- või vihmaniisket rohtu, võtab kõrrelisi paremini. Ja muidugi tuleb vikatit tihti teritada ja üldse oleks hea, kui vähemasti korra aastas oskaja mees tera kõva noaga õhemaks lõikaks. Trimmeriga on selles mõttes ikka lihtsam. Kui rahakott kannatab, osta just hästi suur ja raske, see, millel on laiad põik-käepidemed ja osta ka traksid, millega see omale õlgadele toetada, siis on trimmerdamine lausa lust. No kui mitu tundi jutti trimmerdada (nagu mina täna teeservadega), siis võtab ikka käed surisema. Aga kui ma kord proovisin seda pisikest ja kerget, siis sellega ma ei suutnud 10 minutit ka trimmerdada, nii raske oli.
trimmer on meil täitsa olemas, kuid mina olen juba veidi niipalju kulunud, et ei saa selle tööga hakkama. vikat on teritatud ja vikatitöö on täitsa tuttav, ca 3 aastat tagasi kustus lihtsalt viimane nõukaaegne ära.
Oi kui tubli Sa oled, mina ei tea isegi seda, mispidi vikatit käes peaks hoidma. Aga olen ma mitu korda mõelnud, et mul oleks väga sirpi vaja. Sellega oleks ehk hea maha lõigata siberi iiriste ja ka muude puhmaste vanu lehti.
Okaspuud on tõesti tänavu hirmsasti kannatanud, vaatamata isegi kõige hoolsamale päikesekaitsele. Üldiselt püüavad puud end taastada. Mahavõtmisega peaks vast sügiseni ootama.
Ei teagi, mis neile ei meeldinud. Kas oli neil paksus lumes liiga soe või pime, lumi sulas ju ruttu ja kevadine kuivamine pole nagu väga tõenäoline. Seda tuleb ette vaid siis kui maa on sügavalt külmunud.
Aga seda Pitsu-lugu naersin kohe tükk aega:D
Olen sündinud pärapõrgus, Lõuna-Eesti kagunurgas ja meil tehti minu lapsepõlves heina kodus puht käsitsi. Vikat ja reha olid suvised põhitöövahendid.
sirbi ostmise peale olen ka mõelnud. aga ei tea, kas neid enam müüakse.
igatahes lähen lähipäevil balti jaama turule ja ümbruskonda luurele. äkki ongi!
head uudised, head uudised: pärismurutrimmeri külge tekkis noor meeskodanik ja ma ei peagi enam vanamoodsusega niipalju hiilgama!
Postita kommentaar