Sellest on juba päris mituteist head päeva möödas, kui värviküllase suvega hüvasti jäetud sai. Kuidagi märkamatult on seeneaeg kätte jõudnud.
Ühel päeval "tegin Muhedikku".
Käisin aias kase all ja ümber kase ka. Käisin aias noore kuuseheki all ja ümber noore kuuseheki ka.
Ja mis ma sealt siis otsisin või leidsin?
Õuekase all kasvasid kaseriisikad.
Kuusehekiümbrus pakkus lahkelt kuuseriisikaid.
Metsas käisin ka. Metsas kasvasid võiseened.
Täna hommikul "tegin taas Muhedikku". Käisin jälle oma aias seenel.
Metsas käisin ka. Võiseeni korjamas. Nüüd peaks olema talvevarud olemas.
Mitte ainult seeneaeg, vaid ka tumepunasekuueline metsviinapuuga kaetud lehtla ja palju kuldseid lehti kasepuul õhtupäikeses säramas kinnitavad, et tõepoolest suvi taandunud ja sügis saabunud.
Ilm oli täna siiski hästi soe. Vahelduv pilvisus, kuid päikest enam kui pilvi. Õhtul kell pool seitse näitas kraad 15 soojapügalat.
Aga meie Härra Kukk, va edev linnuke! Muudkui tiibadega vehkima: "Ära pildista, ära pildista, mu sabasuled pole veel efektselt ja esinduslikult puhvi löödud!"
Proua Kana on aga vana rahu ise. Mis sest, et veidi räsitud.
Linnu- ja loomariigis ongi kõik teistmoodi. Vastupidiselt inimeste maailmale.
6 kommentaari:
Ma pole sel sügisel kordagi metsas käinud. Seeni korjan ka oma park-aiast. Kaseriisikaid ja mingeid puravikulisi. Seeneliike on siin veel, aga ma ei tunne neid. Seega ei korja ka.
Sellest hetkest, kui lugesin kuskilt, et saamid ja teised põhjapoolsed loodusrahvad seeni ei söö ja nimetavad neid sööjatoiduks (ehk vähki edendavaks), mul miskipärast seened enam alla ei lähe...
tegelikult on see äärmiselt mugav kui kõik koduaiast kätte saab. metsas seenel käimisel on aga oma võlu. muidugi võib ka niisama metsas luusida ja metsa nautida, kuid seenelkäimine...nostalgiline võib-olla, kuid mitte ainult, arvan.
seened koguvad endasse kõik õhus oleva saasta, kõik selle, mis meile haigusi tekitab. selles mõttes on loodusrahval õigus. tark tegu, Thela, et seentest loobusid. minagi olen neid varasemast märksa tagasihoidlikumas koguses tarbima hakanud. kuid päris loobuda ei taha veel.
Mina korjan ka omad seened meie kodupargist. Kaugemale koos lastega on nagunii rist ja viletsus minna. Veab mul, et sihuke park on
vaatsin alguses, et oled mingi välismaise tundmatu isendi pildile saanud. Et kes teab, kus kolad. Lähemal vaatlusel selgus tõde.
Noorpõlvest küll ei mäleta, et algklassi loodusõpetuses seente aias kasvatamisest räägiti. seened kasvasid metsas. oh ajad, oh kombed :D
Istutad koju puud ja saad seened kaasavaraks. Eksju, niisama ilusad teised kui see eputav kukk:)
Postita kommentaar