Tegelikult küll nädal tagasi ühel varahommikul tööle minnes oli maa koduaias kergelt valge, kuid kuna Tallinn oli sellel ja järgmistel päevadelgi puht lumeta, ongi minu jaoks esimene lumi alles täna oma õiget palet näidanud.
Kuigi maad kattev kohev lumekiht kodulinnukeste jalgu jälgides on suht sügav, siis tuulevaiksemates kohtades on sügisvärve ja lehti puudel-põõsastel veel piisavalt.
Lilledki õitsevad lumemütsikese kattevarjus. Punaselehelise sarapuu võras lipendavad viimased auklikud leheräbalad, vastukaaluks kurdlehise roosi uhkele lehekasukale.
Kolm päeva tagasi oli kaunis päikseline päev. Aias rohelust ja lehesadu, basseini õhuke jäämuster katmas.
See oli mõnus töökas päev. Lehed said riisutud, lillevarred lõigatud.
Pargirooside reale oli tuul keerutanud lehtedest multshikihi. Sinna see jäigi. Katteks puistasin veidi kompostmulda peale, et uued tuuleiilid lehti taas lendu ei keerutaks. Liiliapeenra saatus samasugune: vahtralehekiht (õhem) ja veidike kompostmulda.
Kõverpeenrasse sadanud lehed jäävad nii nagu nad seal on. See õhuke kiht kõduneb kiiresti peenras kompostiks.
Kokkuriisutud lehed vedasin aiamaale.
Abiline oli mul ka. Ja saialilled rõõmustasid silma.
Nii-nii, siin on nüüd midagi seesugust, mis mulle mu aiakujunduses suurt meelehärmi valmistab.
Kolm sirget rida viljapuid ja nendega risti looklev kõverpeenar.
Olen mõelnud ja mõelnud ja mõelnud ja mõelnud ja mitte suutnud välja mõelda, mida küll seesuguse kontrasti leevendamiseks ette võtta.
Sirgetes ridades olevad pirni- ja õunapuud jäävad sinna kus nad on. Kõverpeenart ka ei tahaks teistpidi "voolama" panna.
On ehk kellelgi hea nõu välja pakkuda?
3 kommentaari:
Äkki kõverpeenra kõverusse viljapuude ette üks põõsarida, põõsasmaranad näiteks. Mitte päris sirge, aga ka mitte nii kõver, või siis just hästi kõver, et keerab otsaga puudereaga ühele joonele?. Proovi näiteks paintiga pildil neid kaari joonistada, nagu IHL meil kunagi tegi.
Sügis kõige oma lehtede, esimese lume ja jääkirme, saialillede ja värviliste põõsastega on ikka ilus küll.
Mind see konrast, mis Sind häirib, väga ei sega. Ta on päris huvitav. Aga ma istutaksin mingi vabakujulise põõsarühma ( valgekirjuliste lehtedega kontpuud nt) sinna kõverpeenra lõppu vasakule, seoksin taimedega ( ilusad kõrgemad kõrred, mis sobivad nii veega kui õitsva peenraga ja siis nt kobarpead) mingitmoodi kõverpeenra ja tiigi ja kõverpeenrast paremale (kas seal on mutihunnikud) istutaksin ka ühe põõsarühma, nt sügisel huvitavalt värvuvate lehtedega madalamad enelad. Põõsarida ma kuskile ei teeks, neid ridu on seal isegi piisavalt, aga sääraste rühmadega saaks kaht erinevat osa siduda ja sirgeid jooni pehmendada. Praegu segabki Sind ilmselt see, et need erinevad osad on kuidagi omaette. Põõsasmaranad on ilusad, aga kui neist veel üks rida moodustada, üldpilt ju eriti ei muutu. Kui neid üldse kasutada, siis just seal vasakul ja siis ka kindlasti valgeõielist sorti (Abbotswood), peenar on ju isegi kirju.
Köögikata andis hea mõtte, katsu pildil joonistada, kui mitte rohkem, siis lisa lihtsalt värvilaike ja kui tulemus hakkab Sind rahuldama, siis kevadel muudkui tegutse.
Ahjaa, sinna puuderidade ette võid tekitada ka mingi istumiskoha, et oma peenart nautida:)
Tänud teile, Köögikata ja MUhedik!
Iga killuke nõuannet paneb mõtted ajuolluses uues suunas liikuma.
Postita kommentaar