Kaunis aeg ei kestnud kaua.
Läks külmaks.
Ja siis see kuri viirus tegi tshiki-briki, nii et kolm päeva ainult lebasin armetult voodis. Peale seda veel kaua aega ei saanud välja.
Siis tuli töö ja väike tripijupike Helsingisse ja jälle paar päeva liikumisvõimetust ja jälle töö.... ja aed ei näinud mind ca pool kuud. Kevadisel kiirel ajal! Oh aegu, oh kombeid!
Vahepeal kuidagimoodi sain oma uuele haljastusalale puukesi (männid, kased, kirsipuud, murelid ja ploomipuud. verev õunapuu ka) istutatud ja sellega kõik lõppeski.
Külvid peenramaale praktiliselt tegemata. Kuid tore, et see vähenegi varakult tehtud sai!
Enamus nartsissisorte nii ära õitsenud, et mulle õisi ei näidatudki!
Aga kollased on küll mu lillepeenrad. Võilill on ka ilus lill. Kui mitte rahulolematust üles näidata ja suuta tsipa aega leplik olla.
Naadiroheluselgi pole viga.
Kuid lootust on, et võilill ja naat kaua ilutseda ei saa. Ning labidas ja reha puhata.
Esmaspäevast algab minul puhkus. Siis saavad aiatööriistad ometi tööle asuda.
4 kommentaari:
No ole tugev! Ära uuesti külmeta!
Ilusat puhkust! Ära siis kogu aeg ka nina maas ole, vahetevahel on vaja end sirgu ajada, et silmade kõrguselt ka midagi näha ja mõni päev tuleb lihtsalt logeleda ja ringi vaadata:)
tänud teile heade soovide eest!
et puhkus ainult tööst ei koosneks, tuli minu juurde puhkusekorraldaja.
ta on küll alles 3 aastane, kuid tuleb oma ülesandega ideaalselt toime.
aias me oleme käinud vaid jalutamas (esialgul küll ,arvan) ja võrdlemas, millised lilled on
minu peenras ja millised tema kodupeenras.
ja hommikuti küsib, kas täna lähme loomaaeda.
kaua ei ole ju viisakas "ei" vastata, eks ole!
:o) Muidugi minge loomaaeda! Muide, sealt saab aianduslikke ideid ka. ;o)
Postita kommentaar