Sõna otseses mõttes.
Tõsi küll, see pilt on tehtud pargiosast. Majaümbruse muru oli mees ikka hoolikalt niitnud. Tubli, hoolimata sellest, et aednikuselli eksam istikute ettekasvatamise osas sooritamata jäi. Kolm nädalat ülekastmist ja siis kolm nädalat kuivatamist. Hm, praegu turgutan lobeelia ja petuuniataimekesi kasvuhoones. Sügiseks ehk ikka toibuvad. ;) Väikeseõieline begoonia e silmavesi talus stoilise rahuga nii vihma- kui põuaperioodi. Mõned näitavad esimesi õienuppe. Lustivad endiselt aknalaual reas ja ootavad oma täisõieaega.
Vaade lillepeenardele sarnanes vaatega pargialale. Ainuke vahe, et lillepeenrad on kirevamad. Enamus tulpe oli küll õitsenud, kuid viimaste ilu siiski sain nautida.
Praktilise perenaisena alustasin kapsamaa harimisega. Siinkohal suurimad tänusõnad Hilisele väärt õpetuste eest!
Kopeerisin need ka endale blogisse, et vajadusel käepärast oleks.
Väga hea on "väetada" taimi pärmi lahusega, mis minu kogemuste järgi on asendanud täielikult mineraalväetist.
100g pärmipulk hõõruda 2-3 spl suhkruga, lisada 1,5 - 2 l vett ja lasta 3 liitrises purgis (sulgeda plastkaanega) käärida umbes nädal. Sellest saab u 60-70 l lahu, mida 1 l jagu taime kohta juure kaudu või u 100 l veega lahustades lehtede kaudu väetamiseks.
Ka kiirkomposti hunnikusse sai alati pärmilahu lisatud, 3-4 kastekannu veega lahjendatuna.
Kuna see lahu meelitab ligi tigusid, siis pea kümmekond aastat taimi selleka kastnud pole, aga alati lisasin kompostihunnikusse (oleneb komposteeritava kogusest kas 100 või 200 g pärmi)
Praegu, mil pole paaril aastal komposti teinud (ega kilemajas mulda pärmilahu pannud), on vahe ikka märgatav - uutes peenardes pole lillede kasv sugugi nii lopsakas ja teist aastat tomatitaimed ka kehvemad, kuigi on pandud natuke kõdusõnnikut.
Teine nipp, mis parandab tomati maitset, eriti kui öö ja päeva temperatuuride vahe on suur, olen tomatite kastmisvette lisanud 2-3 tilka joodi kastekannu vee kohta (ühele-kahele taimele) .
Kastsin siis kui esimesed tomatid hakkasid natuke värvi muutma.
Väga hea vahend ära hoidmaks igasugu seenhaigusi, oli juba suve algusest (eriti kui olid jahedad ilmad) nädalas kord pritsida tomatitaimi vadakuga, mida kahjuks enam saada ei ole, ja millesse võis siis need jooditilgad ka panna.
Ja väga hea vahend kapsausside vastu - hambapasta :) Eriti hea oli see piparmündiga "Мятная", pool tuubikest 3-4 l veega segatuna ja pritsida sellega kapsapäid - parim igasugu muudest vahenditest.
Kuna ise enam kapsaid ei kasvata, ei oska öelda, milline praegu müügilolevatest hambapastadest võiks kapsa(liblikaid)usse peletada.
Väga hea on "väetada" taimi pärmi lahusega, mis minu kogemuste järgi on asendanud täielikult mineraalväetist.
100g pärmipulk hõõruda 2-3 spl suhkruga, lisada 1,5 - 2 l vett ja lasta 3 liitrises purgis (sulgeda plastkaanega) käärida umbes nädal. Sellest saab u 60-70 l lahu, mida 1 l jagu taime kohta juure kaudu või u 100 l veega lahustades lehtede kaudu väetamiseks.
Ka kiirkomposti hunnikusse sai alati pärmilahu lisatud, 3-4 kastekannu veega lahjendatuna.
Kuna see lahu meelitab ligi tigusid, siis pea kümmekond aastat taimi selleka kastnud pole, aga alati lisasin kompostihunnikusse (oleneb komposteeritava kogusest kas 100 või 200 g pärmi)
Praegu, mil pole paaril aastal komposti teinud (ega kilemajas mulda pärmilahu pannud), on vahe ikka märgatav - uutes peenardes pole lillede kasv sugugi nii lopsakas ja teist aastat tomatitaimed ka kehvemad, kuigi on pandud natuke kõdusõnnikut.
Teine nipp, mis parandab tomati maitset, eriti kui öö ja päeva temperatuuride vahe on suur, olen tomatite kastmisvette lisanud 2-3 tilka joodi kastekannu vee kohta (ühele-kahele taimele) .
Kastsin siis kui esimesed tomatid hakkasid natuke värvi muutma.
Väga hea vahend ära hoidmaks igasugu seenhaigusi, oli juba suve algusest (eriti kui olid jahedad ilmad) nädalas kord pritsida tomatitaimi vadakuga, mida kahjuks enam saada ei ole, ja millesse võis siis need jooditilgad ka panna.
Ja väga hea vahend kapsausside vastu - hambapasta :) Eriti hea oli see piparmündiga "Мятная", pool tuubikest 3-4 l veega segatuna ja pritsida sellega kapsapäid - parim igasugu muudest vahenditest.
Kuna ise enam kapsaid ei kasvata, ei oska öelda, milline praegu müügilolevatest hambapastadest võiks kapsa(liblikaid)usse peletada.
Esimene iluravi lillepeenardele ja põõsaümbrustele on tänaseks tehtud.
Käsil maitsetaimede ülesleidmine. Peenrakohta veel mäletasin õnneks. :D
3 kommentaari:
Nii tore lugemine:) Küll Sa jõuad oma heinamaa ka korda saada, lillepeenrad samuti. Aga mõtle kui mitmest rohimisest Sa pääsesid. Nüüd see üks korrake ja ongi jälle nii kultuurne nagu peab.
Mis nüüd sellesse eksamisse puutub, siis on see vastupidiselt Sinu arvamisele, ju hästi sooritatud. Sai päris selgeks, millised taimed ei talu märga, millised kuiva ja mis nende ekstreemsuste peale ei mühatanudki:D
kui nüüd tõele silma vaadata ja katsetulemusi veel paljastada, siis pean ära märkima, et tavalised, topeltõielised petuuniad ka elasid kenasti ekstreemsused üle ja paar tükki juba õitsevad peenras.
kõige vähem talusid ekstreemolukordi lobeeliad.
tomatid ja kurgid said ainult kaelani vees olla. neile see eriti ei meeldinud, nüüd, kuu aega peale päästeoperatsiooni on toibunud enam-vähem. aga nirud siiski.
Ja Mjatnaja hambapastat on täiesti saada, turgudel näiteks...
Postita kommentaar