kolmapäev, 12. juuni 2013

Rootsikud ja luuakontsikud

Hoolimata sellest, et talv läbi praktiliselt igaöine aiavalvur ilves aiast läbi jalutas, leidsid jänesed või kitsed ikka  võimaluse maiustamiseks.



Nipponi enelas "Snowmound"

Nipponi enelas "June Bride"
 Nii ma siis jäingi sel aastal nende ilusatest õitest ilma.

Sama saatus tabas ka punast tamme, kirjulehelist kontpuud, rabeda remmelga kerapaju vorme "Bullata" ja veel paari ilupuukest, millele ma polnud talvekaitset ümber pannud.

Eks see oli nüüd siis õppetund järgmisteks talvedeks.



Pargiroosidele ei meeldinud ka miski. Üks taastub tänu juurevõsudele,


kõik ülejäänud aga oleks justkui pealtpoolt lumepiiri külmast näpistatud.

Paar stiilinäidet:


8 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Mul närisid ka enelad hulka madalamaks need aplad jänesed. Justkui metsaservas pajuvõsa vähe on

Helve ütles ...

"phäh! paju!" , mõtleb jänes ja ootab, millal me uusi enelaid aeda istutame. ;)

Bianka ütles ...

Mul jäneseid pole, aga enelastega ja ühe veigelaga sama pilt. Olen ka mujal aedades või hekkides näinud, et pealtpoolt põõsastel kõik läinud.

See oli üpris eriline talv, kunagi varem pole need põõsad nii palju kahjustatud olnud. Mul osad lillad sirelid õitsesid vaid mõne oksa küljest, kuigi lehed olid küll olemas. Ja jasmiinil oli vaid üks õis.

Bianka ütles ...

Kuidas su äädikapuu talve üle elas? Minu omal uutel eelmise aasta võrsetel väike kahjustus oli, aga teine vars oli täitsa korras. Huvitav, et see taim, mis muidu on õrnake, talus möödunud talve hästi.

Helve ütles ...

minu enelatel ja muudel noortel puukestel on hammaste lõikejäljed.
aga pargiroosid jah on külma kapsaaias.
sirelid õitsesid väga uhkesti, kuigi mina vaid õiteballi riismeid nägin.

äädikapuu läks kah külmale maale. aga ajas alt kaks uut võrset. üks neist on tugev ja hakkaja kasvama.

jasmiini mul ei ole. ma ei talu jasmiini lõhna.

üldiselt kõik teised lehtpuud ja -põõsad, mis mu aias kasvavad on kenasti talvitunud.

veigelat mul ka pole. aga ämma aias oli külm ta ära võtnud.

Tii ütles ...

Rohkem jaapani enelaid! Neil pole sest midagi, kui ära süüakse. Mul peale tuhkur enela ongi kõik jaapani enelad. Pügan neid ise igal kevadel üsna madalalt. Õitsemise suurusesse kasvavad imekiiresti. Osa on kevadel väga ilusat erksat värvi (Goldflame, Magic Carpet, Little Princess)teised jälle eriti kenade punaste õitega (Dart's Red, Crispa).

MUHEDIK ütles ...

Mul on tunne, et seal on ka kitsede hambad mängus. Olgu, kes tahes, need elukad on muutunud jultunud gurmaanideks, päästavad vist ainult tamasseri rauad. Mul nad üldiselt puudele-põõsasteke läbi võrkude ligi ei pääse, aga nüüd ronisid vanade puude kallale.

Helve ütles ...

enelaid on nii palju liike ja tahaks ikka paljude liikide õitega silma nuumata. ;)
aga jaapani enelad on hea tähelepanek. sel aastal ma isegi täiendasin selle liigiga oma aeda.

aga et kitsed juba vanade puudega oma kõhtu täidavad, see paneb nüüd küll suht mõtlikult kukalt kratsima...