Täna hommikul ärkas karukell ja kõik ta naabridki pehme teki all.
Lilleke on kurb, ega`s talle tekk meelepärane pole. Tahaks ju ikka uhkelt õilmitseda ja mesilaste, päikese ning inimlaste rõõmuks pehmetel kiisukäpakarvastel kellukatel uhkelt päikese suunas vaadata.
Kuid siiski-siiski, isegi loodus ütleb mulle: puhka aiatöödest ja ravi jalg terveks. Kuigi eilsel jalutusliipusel aias jäi kripeldama, et seda-seda-seda, toda-toda-toda oleks vaja ära teha.
No olgu-olgu: kui sel nädalal ei tee, järgmisel ka mitte, siis ükskord ikka. Kasvõi tuleval aastal.
Seni vaatan kuidas rohi kasvab ja mutt mulda lükkab. Niisugused väikesed armsad mustad hunnikud. Tea, kas noor algaja loomake alles!?
2 kommentaari:
Küll see tekk varsti teistsuguseks muutub ja loodame, et lilledele ka õige ilme ette tuleb. Aga ilm on jubedamalt külm küll, kohe ei taha ninagi välja pista. Eile tuli mees Tallinnast konverentsilt ja ütles, et Kosel oli päris lumi maas.
Olen küll patune ja nägin suure hilinemisega, et Sul alles hiljaaegu sünnipäev oli. Ma mõtlen, et võtad ka minu hilinenud head soovid vastu. Õnne võib ju iga päev soovida:)
aitäh, Muhedik, õnnesoovid käes ja süda soe!
egas ma oma sünnipäeva prpageerinud polegi, kuid ma ei tea, miks ühes kommentaaris näpud nii edevaks läksid.
olen minagi Sulle Sinu raamatute puhul õnnesoovid vist ütlemata jätnud. aga poen valu taha: mu jalg on hullemini käest ära kui ma taluda jõuan ja olen seetõttu vahepeal ikka väga tähelepanematu. arvasin siiamaani ikka, et olen suure valutaluvusega, kuid nüüd on küll vastupidi.
aga see selleks.
saan ravi ja käin ujumas ja ehk oskan end hoida. varem oli nii, et niipea kui veidigi paremaks olukord läks, tormasin kohe tööd rabama. enam ei torma.
Postita kommentaar