See suvi paneb aia suuruse ja aedniku võimed proovile.
Mina ja aed kohtume vist küll harvemini kui kuuvarjutusi meie ajavööndis näha võib.
Seda just aiahoolduse mõttes.
Tööpäevade hilisõhtuti või varahommikuti ikka mõnikord leian mahti aiast läbi jalutada ja imetleda lilli, mis seal õitsevad.
Kuid pildistamiseks ei ole eriti võimalusi leidnud.
Kirjutamiseks samamoodi.
No ja mida sa kirjutadki, kui ainult üldmulje jõuad ära fikseerida.
Täna võtsin ette maitsetaimed.
Piparmünt ja vorstirohi oli viimane aeg kuivatamiseks maha lõigata.
Kummel on lootusetult ära õitsenud.
Meliss on vaata et peaaegu puitunud. Kui nüüd vanad varred melissil maha lõigata, saaks siiski tee jaoks veel piisavalt materjali uutest kasvavatest võrsetest.
Kes otsib, see leiab, ütleb vanasõna. Kuskil peaks mul üks pisike tüümianipuhmas olema.
Vanarahva tarkus kehtib siingi. Murulaugu ja talisibula puhmaste vahel, kesk vesiheina ta leidsin. Just paras ports pere tarbeks kuivatada ja värskelt kasutamisekski jäi veel osa puhmast kasvama.
Lavendlit kuivatamiseks lõigata pole ka veel hilja.
Murulaugu ja talisibula pealsed, mis värskelt kasutamata jäävad, peenestan ära ja pistan topsikutega sügavkülma. Ajal, mil rohelist oma peenralt enam ei saa, on nad tänuväärsed lisandid suppidele ja kastmetele ning salatitelegi.
Lillepeenraid ümbritsevad mõningad raudrohupuhmad on niitmata jäänud ja õitsevad. Nüüd just sobilik talviseks teeks koguda.
Hm...pime kana leiab ka tera.
Mõnikord tuleb saamatu aiapidamine kasukski.
Kui veel veidi aias ringi vaadata, ehk leiab nii mõndagi eelpoolkirjeldatutele lisaks...
21.07.10
Hapuoblikas ka muudkui mühiseb kasvada. Pistsin eile ühe hakitud lehe prooviks sügavkülma. Nüüd hommikul maitsesin. Maitseomadused on säilunud. Vahvad rohelised külmunud krõbinad talviseks kasutamiseks.
Niisiis "hamstriproua" tee- ja maitsetaimede talvevarud:
kuivamas:
tüümian
tavaline kummelimuru kummel
raudrohi
naistepuna (viimased laisavõitu õitsejad olid veel pargiäärses metsaservas)
piparmünt
vorstirohi
sügavkülmas hakitult:
mõisahärra (ehk MuhedikuHärra) küüslaugulehed
murulauk
veidi talisibulapealseid
hapuoblikas
3 kommentaari:
Vaatan, vaatan Su blogi, tavaliselt ei ühtki postitust ja siis milline üllatus:)
Loodan väga, et Sa siin end sagedamini ilmutad. Ja kuldsed sõnad need, et aednik peab jõudma aiast üle käia ei jõua millegipärast kellelegi kohale. Kogu aeg on vaja midagi juurde teha ja juurde ahnitseda:)
Ja Sa veel jõuad mingeid ürte korjata ja talve peale mõelda. Ma tunnen end mingi kuivand ürdina´ja pole suuteline selle kuumaga üldse mõtlema.
Tere, Muhedik! Tore, et üles mu leidsid.
Elutempo on mul nii hullumeelne, et pidev sagimine ei lase mõeldagi kui vana ja millises tervislikus seisundis olen.
Maitsetaimede peenar on just õueukse vastas ja igal õue väljumisel muudkui esitab oma tumma etteheitvat nõudmist.
Kirjutamise osas püüan paraneda. Endise pioneeri ausõna!
Ja mina tunnen muret, kas mu kutse ikka pärale jõudis, kui ei jõudnud, võta iee palun ühendust, minu meil on sul ju olemas. Telefon vist ka.
Postita kommentaar