Sinised krookused õitsevad täies hiilguses.Juba mõnedki päevad.
Lumi on praktiliselt läinud. Vaid talvel õues lumele ruumitegemise kokkuveetud lumemägede põhjad on sulamise lõpujärgus. Ja aias paar laiku jahedamates aiaosades.
Lumikellukesed, kes varakult õitsema said, hakkavad lõpetama. Uued tulevad lume alt. Jahedamates kohtades.
Lombil jääd ikka jätkub.
Mutid ja hiired on lume all pidu pannud. Mikromaastik aias on mitmekesine. Orud, mäed, kuivad jõesängid, mäeahelikud...Pargiroosid, mõned noored okaspuud, tikrid-sõstrad ja osa lehtpõõsaid on talvise muldamise osaliseks saanud. Hiired, ma arvan.
Ja et pilt ikka täielik oleks, lisab kutsa oma panuse. Kraater kraatri järel tekib aeda puude ja põsaste alla. Hiirtejaht!
Talvine lumi on murdnud oksi. Päris hoolikalt. Vanadel mägimändidel ja noortel põõsastel.
Aga nii see aedniku elu on.
Kevadel loeme talvekahjusid. Veidike halame, võtama rahakoti näppu või silkame tuttava juurde ja taas rõõmustame end uute aiaasukatega.
Õue on juba kuiv ja puhtaks riisutud. Aiaosa peab oma järge ootama.
3 kommentaari:
Õnneseen, et saad juba riisuda. Meil on veel pea pool aeda lumes ja teine pool märg. Niikaua peab neid sodinaid vaatama. Õnneks ei kuulu ma nende äravalitute hulka, kelle aeda need tulnukad kaunistamas ja maastikku mitmekesistamas on käinud.
Aga aedniku hing on tõega imelik, olen ikka mitmed korrad mõelnud, et kui oled juba nii mitmeid kordi kõrvetada saanud, ehk peaks aru pähe võtma ja hakkama näiteks münte koguma:D, aga...
münte võib KA koguda :D. et siis hea meenutada - aa, selle mündi omandasin tookord kui ma selle kuusesordi aeda sain! :)
jaa - mina kogun ka münte - juba ammu. paberraha kogun ka. ainult et, selle kogumisega siuksed kurvad lood alati, et nii kui ma kuskile aiaärisse satun, millegipärast ei jää enam kogutust sentigi alles. ja jälle pean otsast alustama seda kogumist - kuni järmise aiaärini :D
Postita kommentaar