Sattusin hommikul õuet uudistama haruldasel hetkel: päike kuldas lehtlanurga fooniks oleva metsa lehtpuid. Päike!, selle sügise haruldus!
Üldiselt on ilm jätkuvalt nagu tite tagumik. Kuid see ei sega mul aiatöid tegemast. Kuigi kaevata ei saa ja kõverpeenar on kohati naadi-võilillevälu ning kiviktaimlas hõljuvad orasheinavarred/lehed justkui stepirohi tuules.
See suvi on üleüldse kuidagi eriliselt kiiresti möödunud. Lehtlasse istuma sai mahti minna vist vaid paaril korral. Sestap juhtuski nii, et alles eile otsisin lehtlaava metsviinapuuväätide vahelt välja, pügasin sissepääsu läbitavaks ja lehtla tühjaks ning lehtlaümbruse murustki sai hulk vääte välja tiritud. Lehtla kõrval oleva kadaka otsast ka.
Paganama invasiivse tegelasega on tegemist. Peab hoolikas olema, et ta ei pääseks aeda "laiama".
3 kommentaari:
Sügis on alati väga ilus, sadagu või vihma:)
Tore sinust kah midagi kuulda :D
Pildi järgi tundub, et su lehtla on kuidagi liiga varjuliseks kasvanud, natuke nagu süngevõitu, et sinna istuma kutsuks :( Aga võib-olla on vähese kasutuse põhjus vihmane suvi või hoopis vastik vananemine, mis seltsielu allakäigu endaga kaasa toob :D
Ma jah ukerdan aeda korrastada ja toimetan muid lihtsaid igapäevategemsi.
Iga kord ei või pildil olevaid varje uskuda. Lehtla on tegelikult rõõmsas päikselises kohas. Seltsielu kese oli sel suvel lihtsalt veits nihkunud. Vihmane suvi peapõhjuseks.
Postita kommentaar