pühapäev, 3. aprill 2011

Teadlik kurgikasvatus

Üks väike naljapärast tehtud katsetus võib lõppeda tegeliku tõsisema huviga.
Nii juhtus minu kurgikasvatuskatsega.
Hiliselt sain põhjaliku õpetuse aknalaual kurkide kasvatamise kohta.
Tema lahkel loal kopeerin selle oma blogisse.

Panen siis siia toakurgi (ja üldse kurgi-) kasvatusest hea õpetuse seemnemaailma lugemissaalist Lisaks võin soovitada kurki Zozulja mis ei vaja eriti tolmeldamist. Tolmeldamist ei vaja ka toaskasvatamiseks sobivad hübriidsordid: Stella, TSHA-442 (need siis sordid, mida olen ise kasvatanud, viimased neist meeldivad mulle Zozuljast (esimesed emasõied võivad kuivada) isegi rohkem , aga ammu pole seemet saanud).
Arvan, et seemnepoodides saadaval ka mujal (kui venes) aretatud häid toas kasvatamiseks sobivaid sorte.
Teiste sortidega, mis pole iseviljuvad (partenokarpne), hästi varajased ja ei ole märkega "toas kasvatamiseks" , ei maksaks hakata jamama, pead kas ise mesilaseks olema või tahavad lisavalgust või saagi algus kasvumajas olevatega pea üheaegne.


Lisan ka Muhediku täienduse:
´Amazonka` on ka väga hea, õhukese koorega, maitsev, isetolmleja, poolpikk. Nüüd turustatavat teise nimega, mingise läänelikumaga, aga täpsele ei tea.


Balti jaama turu seemnepoest sain Zozulja seemet ja müüja soovitas toaskasvatamiseks ka lühikeseviljalist sorti Djuimovotshka.
Viimase kohta internetis sorides mingeid andmeid ei saanud. Pakil seesugune info:
Ultravarane valdavalt emasõieline hübriid, osaliselt isetolmlev. Paistab silma suure saagikuse ja pika kandeperioodi poolest. Keskmiselt hargnev. Erkrohelised ovaalsilindrilised 7-9 cm pikkused ja 80-90g kaaluvates viljades kibedus puudub. (kas väiksemad on siis kibedad?, tekkis mul küsimus). Ühtviisi sobib värskelt, marineerimiseks ja soolamiseks.
Päritolumaa Venemaa.



Eile tegin taas kurgikülvi. Ühte potti Zozuljat 3 seemet ja teise Djuimovotshkat 3 seemet. Pottidele kile peale ja ahju otsa sooja.
Eks näeb, mis juhtuma hakkab.
Minu loomusele on eksperimenteerimine omane. Kuigi elutõed ja aiandustõed on ammu avastatud ja kirja pandud, siis Jäära tähtkujus sündinule omaselt on ikka kombeks peaga vastu seina joosta. :(((


Libelle seemned: 8-st 3 on tärganud. Tõstsin nüüd poti ahju otsast aknale. Kile võtsin pealt.


Djuimovotshka koha pealt kaldun arvama et müüja soovitas neid müügiedu huvides. Kuid kes teab? Elame-näeme.




Suvelilleseemned ka külvatud.

5 kommentaari:

Hiline ütles ...

Proovin teise (Chrome)brauseriga kommentaari kirjutada.
Müüjale pead selle Djuimovotška eest aitähh ütlema, aknalaual pole küll kasvatada proovinud, aga alati mul see seeme kodus, sest kui mingl põhjusel teised kurgid ei kasva, siis see sort ei jäta mind kunagi saagist ilma, kui ühel aastal tuul mul amplis kasvavad kurgitaimed kõik ära lõhkus külvasin seda "päkapikku" veel juuli keskel ja sain ikka oma talvekurgid kätte.
Kurgi mõrususe kohta niipalju, et vanad, pea kõik avamaasordid ja osa ka katmikala, kurgisordid tükkisid ebasoodsates tingimustes (jahedad ööd, kuivus või intensiivne päikesepaiste, mil lehed kuumenesid) vähem või rohkem mõrudad olema, siis uuemad sordid enamuses mõruainevabad.
Muide seda lõunapäikest pead ise ka aknalauakurkidel jälgima, so kui muld küll märg, aga lehed longus, siis oleks hea neid otsese päikese eest varjutada (mul olid ribikardinad) ja sooja vett pihustada lehtedele.

Hiline ütles ...

Aga kui oled katsetustehuviline, siis võin veel lisada (enda poolt katsetatud juba paarkümmend aastat tagasi):
Seemneid võiks enne leotada, paisumisel imevad nad suure koguse vett - 68,5-76% oma kaalust. Täielik veega küllastumine 25 C juures toimub 24 tunniga, aga madalamal temperatuuril - nt. 12 C, pikeneb aeg kuni 80 tunnini. Kurgi seemned on idanemise ajal nõudlikud ka sooja suhtes. 10-12 C juures idanevad vaid üksikud seemned. Normaalne ja täielik idanemine toimub alles 18-24 C juures, sel juhul piisab 3 päevast. Kõrgem temperatuur (34-40 C) alandab veidi idanevust, kuid 44 C juures seemned üldse ei idane. Enne külvi on seemneid soovitav soojendada – see tõstab saagikust. Soojendamine kutsub neis esile niiskuse kao, muudab nende omadusi, nt. suurendab emasõite arvu. Peale selle pidurdab seemnete soojendamine mõningate haiguste arengut nagu on seda antraknoos (varrepõletik)ja bakterioos.

MUHEDIK ütles ...

Ootame Su katse tulemused ära. Mina seda ei üritagi, sest õues on mu taimedel kohta piisavalt ja neil on seal alati mõnusam olla kui toas. Mõnes suhtes olen ma pirtsakas ka, mu aknalauad peavad puhtad olema.

Helve ütles ...

minuga on niisugused lood, et tavapäraselt lähen hommikul kell pool kuus kodust minema ja saabun alles järgmise päeva õhtul kell üheksa. kui hästi läheb. aga võib juhtuda ka nii, et olen kolm päeva kodust ära. ja siis selle aja peavad kõik taimekesed ilma minu sooja pilgu ja hella käeta hakkama saama.
sellest lähtuvalt tulevadki kõik need katse-eksituse eksperimendid. ja kahjuks kipuvad nad ikka sinnapoole suunaga olema, et kui karmides oludes taimed toime tulevad.

liigkuum päike - vaatasin ükspäev oma vapraid tomatitaimi ja mõtlesin, et kurk aknalaual küll niisugust temperatuuride ja valguse vahet vist üle ei ela. nüüd mõtlen, et ehk peaks neile katteloori peale panema (aknalaual!). ja järgnebki eksperiment: kas Libelle taimed elavad veel kolm päeva üle või mitte. alles siis nad saavad katteloori.

mõnikord küsin endalt, milleks ma jaman, võiks ju poest osta.
aga see kuradima rohenäpluse veri on vist sünniga kaasa antud.

Helve ütles ...

aga tänud Hilisele "päkapikukese" info eest.
ometi üks müüja siis, keda võib usaldada! :))))))