Rahvast oli palju. Kuna seltskond mitmekesine, siis fotosilma taimede ning haljastuse jaoks eriti ei jätkunud.
Mõni pildike varjuhaljastusest.
Kaktused. Suured kut maakerad.
Üks pisem millegipärast varjukangasse peidetud.
Sel ajal kui teised hülged basseinis üht ja teistpidi sulistasid ning vigureid tegid, imetles üks isend kaldalt vaid oma saart.
Olin julge ja tahtsin lõvile silma vaadata.
Kuid tema mulle samaga ei vastanud. Vaatas muudkui mööda.
Lindudelgi on oma saar.
Kuigi see pigem vaid kajakate päralt.
Mägi kui kõrb. Ja teiselpool kõrbe kõrgumas majade tornid.
Filosoofile keskkond sobib. Sealt kõrgelt igatsugu sagimist mõnus vaadata ja maailma veidruste üle mõtiskleda.
Ühel mäel on ojake. Ja rohelust vee ääres. Ning seal teistsugune filosoof-maailmavaatleja.
Põhielanikud naudivad päikesevarju.
Jaa-jaa, mul on tõepoolest võimsad sarved! Vaata ja imetle!, fotoaparaadiga tegelane!
Aga üht suurt ja võimsat kaslast ei olnud kodus.
Mõne aja möödudes tahaks taas oma käiku korrata. Aiandushuvilise jaoks on seal palju põnevat.
2 kommentaari:
Üritan järjekordselt kommentaari kirjutada, seni pole see vaatamata korduvatele katsetele õnnestunud. Olen Sind mitmel korral kiita üritanud:)
Tubli jah! Ja ilus! Tahan ka loomaaeda!
Aga esialgu ootan Hilise juurde minekut. Loodetavasti seal kohtume!
Postita kommentaar