Antiik-Kreekast on meile pärandatud kaunis lugu sellest, kuidas pojeng maailma loodi.
Meditsiini- ja tervenemisjumal Asclepius oli miskipärast saanud armukadedaks oma lemmikõpilase Paeoni peale.
Juhtum oli võtnud lausa ohtliku pöörde, nii et peajumal Zeus pidi ise asjasse sekkuma. Et peita ehmunud Paeon Asclepiuse raevu eest, muutis Zeus ta kauniks lilleõieks, mida hakatigi pärast kutsuma Paeoniks.
Väga kaua hiljem nimetati see taim ka teaduslikult ja ametlikult Paeoniaks ja meie hakkasime teda kutsuma pojengiks.
Vanad jaapanlased on omistanud pojengile lausa lillede kuninga ülistava nimetuse ja tänapäeva Jaapanis kutsutakse pojenge veel ka lillede presidendiks ja peaministriks!
Pojengid on ühed mu lemmiklilledest. Lisaks kaunitele õitele on neil ka ju niiiiiiii hea lõhn!
Ta on erakordselt pikaealine püsilill. Ühe pojengipõõsa eluiga ulatub aastakümneteni. Pojengi istutades võid olla kindel, et selle õisi näevad ka järeltulijad.
Minu aias on selleaastase seisuga 8 nn lillede peaministrit.
Üldse aga on netist leitud andmete põhjal olemas ca 10000 pojengisorti. Nii et...arenguruumi mul on!
Mu aju ei suuda ikka veel täielikult taastada lillede nimesid, sortidest rääkimata.
Esimesena mu aias avab õied ahtalehine pojeng. (on ikka või, paluks abi?)
Seejärel siis see kõige tavalisem punane, nn koolilõpupäevade pojeng.
Neli pojengi on saadud siit-seaqlt "küla pealt". Ega ma nende õisi veel näinud polegi. Kõikide õiepungad on samas arengujärgus ja seega lähitulevikus mulle värvivaliku üllatused.
Siit aga tervitused Muhedikule. Lagodehhi pojengi seemik. Ülemöödunud suve aiablogijate kokkusaamise kaunis meenutus.
Miks pojengipõõsa pilt postitades end külili keeras?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar