Üleeile tuli kevad jälle. See oli siis kevade teine tulemine sel aastal.
Sel päeval lendles ka kollaseid liblikaid. Ikka hulgi. Üks jäi pildi peale ka.
Hommikul oli maa veel üleni valge. Mõni harv tumedam laiguke lume taustal troonimas.
Aga krookused õitsesid. Sooja oli kümme kraadi. Ja lumi muudkui sulas ja sulas.
Miskit jäi siiski ka natuke järgmiseks ja ülejärgmiseks päevakski sulamiseks.
Paiseleht õitses põllul
ja sinilill metsa servas
Sarapuu õitses metsas,
kuid näsiniin veel ei õitsenud.
Aias taas mullamuttide maastikukujunduse elemendid ja mitte veel külvikõlbulik kasvuhoone.
Korjasin pealt kõik talvekatted liiliatelt ja roosidelt, muldasin roosid lahti ja põletasin prahti.
Noortele viljapuudele jäid veel kuuseokstest talvekasukad üll, sest kevadised jänksid võivad ebameeldivaid üllatusi pakkuda.
Eile oli tiheda uduvihmapäev. Täna tuule ja tormi päev. Vihma ikka ka.
Ja homme on see päev, kus ütlen: head aega, mu aed, head aega, mu taimed!
Minu kirju kevad algab.
