hommikul tuli mees mind äratama, et vaata aknast õue, õues sajab lumememmesid!
vaatasin.
sadaski. hiiglasuuri lumeräitskaid.
taevas ja maa, kõik ümberringi oli valge-valge-valge. niiiiii ilus!
otsustasin õue pildistama minna.
kuid enne tuli veel seda ja teist ja kolmandat teha ja siis tuli statistikatädi ja viis mu väärtuslikust ajast lausa paar tundi minema ja siis tuli veel ühtkomateistkomaneljandat teha.
ja siis oli õhtu ja pime ja puud ei olnud enam nii koheva lumega kaetud ja ....
nutt ja hala ja vigin ja vägin!
mitte ühtki pilti tänasest päevast!
ja homme varahommikul lähen jälle kolmeks päevaks kodust minema ja .....
unistan tulevasel neljapäeval toimuvast lumememmesajust!