Kallid Thela ja Muhedik!

Palju õnne sünnipäevaks! Olgu igas teie argipäevas killuke Paradiisi!



Vabandan Thela ees, et õige päeva maha magasin. Kaugel maal hästi välja puhanuna ei oska veel korralikult kahel jalal kodumaises argipäevas seista.

Aiad katustel.

Kui ma elaksin suurlinnas, oleks kahtlemata minu suur unistuste elukoht majas, kuhu mul oleks võimalik rajada aed.Just katusele.
Pariisis ikka oli mõningaid katusaedu.

See siin on Triumfikaare juures.

Kas te tahaksite endale niisugust maja?

Praktiline eestlane külvaks seintele tilli ja peterselli, võib-olla teeks paar kartulivagu, rääkimata porgandi- ja peedipeenardest. Kindlasti aretaks ta rippõunapuud ja rippmarjapõõsad.
"Mõtle kui mõnus, sirutaks aknast käe välja ja nopiks tilli ja petersellilehti", oli esimese pildivaataja kommentaar.

Aga vahva on küll taimse fassaadiga maja!

Aianduspood Kerkyras

Pealinnaga tutvudes põikasime sisse aianduskeskusesse.

Ega ta ei erinenudki suurt meie kaubanduskeskuste juures olevatest sellealastest müügikohtadest.

Õues tänaval uhkeldasid suured lilleriiulid krüsanteemide ja alpikannide ja ms meilegi tavapäraste õitsvate potililledega.

Kilega kaetud ning lahtise tagaseinaga poeosas ootasid ostjaid suured kogused enamasti glasuurimata savipotte, mitmesugused kujud ja seinaplaadid, lillesibulad ja potililled, potililled...
slaidil "potid, majakesed 1" vasakule jääb hallikas suur anum, kus kasvas siniseõieline armas veetaimeke (eelmise slaidishow sinine veetaim).

Mälestusmajakesed on liiklusõnnetustes hukkunud või viga saanud inimeste meenutamiseks, sugulased panevad nad õnnetuskohale ning sinna pannakse küünal ja enamasti oli lisaks veel oliiviõli- või veepudelid. Ning kunstlilled.

Kaugemasse osasse jäi lageda taeva all olev puude ja põõsate istikuteaed.

Igatahes tundus hästi mugav ja mõnus: kõik vajaliku saab kohe ühest kohast osta.
Muld? Kahjuks ei osanud tähelepanu pöörata. Ja väetised ning mürkkemikaalid? Kah ei juhtunud nägema. Võib olla oli see mu oskamatus vaatamisel, sest imetlesin neid suuri potikuhilaid ja kujusid ja lilli ja puuistikuid. Halli tünni vahtisin ka pikalt-pikalt, see sinine taim oli niiiiii ilus!

Ah, jaa, näis, et see pood oli ühe keskealise paari tööpõld ja omandus.

Lillesibulad.

Suvitades nädalakese Korful, ei saanud ju ometi lillepoest külma kõhuga mööda minna.
Ikka sisse avatud uksest ja poe ülevaatamise käigus jäid näppu paar sibulat ära ostmiseks.

Neil algab seal oktoobri keskel vihmaperiood ehk nende mõistes talv. Kõik see taimeriik saab juua ja kasvuhoo sisse ning nii olidki lillesibulad ka mahapanekuks juba ära ostetud.
Ühest sordist (liigist vist ikka) sain viimase, teisest eelviimase.

Niisugused nad on: rohelised otsad väljas, ootamas vett ja toitu edasikasvamiseks.


Tegin foto ka suure pakendi pildiosast, et teaks ikka, mis on mis. Need on siis kaks äärmist. Nerine oli juba natuke tuttav, lillepoes sai nende õitega kohtutud, seega valisin minu jaoks võõramad.


Pole küll päris kindel, kas käitun õieti kui nad nüüd tuppa lillepotti kasvama pistan, kuid muud võimalust ka ei näe.
Valgust jääb kindlasti väheks siin Eestimaal, kuid proovin ära vähemalt!