Kartulivõtupäev

Eile õhtul saime iseendalegi ootamatult kartuli võetud.
Alustasime siis kui mees töölt koju tuli, kuskil kella viie paiku õhtul ja lõpetasime kui päike oli juba metsa taha tuttu läinud (Eliise väljend). Natuke peale kella kaheksat.

Saagikus:
varane nii nagu ikka, pigem madal kui keskmine
Jõgeva kollane: maha pandud sai veidi vähem. Ma ei tea, miks ta meie maadel ei kasva.
Ammu nime kaotanud hiline: saak väga hea, st talvevarud olemas.

Ilm oli väga soe (+20 või rohkemgi) ja ilus päikesepaisteline.


Kohutavalt palju oli sel aastal kartulimardikat. Mees korjas neid suvel mõned tuurid.
Need, kes mürgitasid, ütlesid, et isegi mürk ei mõjunud. (Mis mürgist jutt, ei tea.)

Rabarberihooaeg

Tegelikult küll hakkab selle köögivilja hooaeg juba lõppema. Seega siis viimane aeg ta kiituseks üks postitus teha. Ikkagi esimene vitamiinide ja värskuse allikas, mida meie kliimavöötme aedadel pakkuda on.
Esimesed varrejupid niisama head lastel suhkruga maiustamiseks. Siis tuleb juba koogijagu ja kissellijagu ja mahlajagu ja sügavkülma panekuks. Ja moosi võib teha jne. Kui netis veidi tuhnida, leiab üsnagi rohkelt retsepte ja võimalusi rabarberist rõõmu tunda.
Meie peres on ta koogikattematerjal ja kisselliks hea. Mahla ei viitsi teha. Õuna- ning pirnimahlad on maitsvamad.
Veini tegin ühel aastal. Prooviks. Päris huvitava maitsega sai.
Talveks panen veidi sügavkülma ka.


Minu jaoks on ta isegi hästi dekoratiivne oma lopsakate lehtede ja suurte valgete õisikutega. Kena taim koduaia kujunduses. Sujuv köögiviljamaa üleminek iluaia osaks. Minu arust küll. Aga eks ta ole maitse asi.


Ilm on täna jahe ja tuuline. Sajab. +10 vaid õhutemperatuur. Päike piilub imelühikesteks viivudeks. Kuid siiski!

Esimene puhkusenädal on aiatööde osas rahuldavalt kulgenud. Olen lõpuks ometi enam-vähem mäel. St, et kartul on pandud ja köögiviljakülvid on tehtud ja lilledki osaliselt istutatud.

Loomulikult on aiahooldustöid terve rodu ees ootamas, kuid tasa ja targu. Küll laabub kord kõik. Parem hilja kui ei kunagi.


*************************************************************************************
Ma ise ei saa ka oma blogis kommentaare kirjutada.
Ja nii mõneski blogis veel see ei õnnestu.

Nunnukonkurss jääb ära.

Pühapäev, 13.september oli sel aastal kartulivõtupäev.
Ilm oli ilus, päikesepaisteline.

Aias kasvanud kartulite saagikus oli superhea. Eriti kiidaks varajast. Suured ja ohtralt.


Põllul, hm, nojah...
8 vagu ja kolm korvitäit.

Teist sorti 10 vao peal oli: no ütleme, oma kolm korda rohkem!

See oli siis see saak, mis metsanotsud meile jätsid.


Need mõned üksikud pesad, mis kasvasid, olid tegelikult väga korraliku saagikusega.

Lõppkokkuvõttes on siiski kõik korras. Talvekartul on olemas. Möödunud aastaga võrreldes on salvedes suuremad kogused.


Nunnukonkurss sel aastal jääb ära vaid sel põhjusel, et oli kõigest üks veidi kummaline nunnu. Teised olid nagu vormi järgi kenasti ümmargused.

Kiidan Ardit

selle postitusega.

Ütle nüüd noormeest, eile vaatas, kuidas ma köögiviljamaad kõplan ja kui kuulis, et kartulimaad sama saatus ootab, haaras pikemalt mõtlemata kõpla ja asus tööle.

Tänu temale sai isegi kartul eilse seisuga rohitud.

Poriseks ka. Poriseks metsanotsude üle. Need sindrinahad panid suurel põllul pooled kartulid nahka! Mida meie nüüd siis talvel sööme?

Tegelikult on küll odavam kartul osta kui ise kasvatada.
Omakasvatatud kartul on siiski väärtuslikum: täiesti keemiavaba!


Aga lõppu veel üks hea lause: eile õhtul sadas vihma ja kastis kõik kenasti ära!

Kartul ja köögivili.

täna toimus kartulipanek.

möödunud aasta andmed olid lahkunud x suunas ja mitte keegi kogukonnast ei mäletanud, palju seemet kulus.
võtsime siis vabalt ja umbes.

nüüd täheldan siia üles, lootuses järgmisel kevadel märkmetest vajaduse korral abi saada.


seega: sortidest ei tea ka enam tuhkagi.
kuna kõik kolm sorti olid mõnusad, ehk polegi oluline.


niisiis: 6 korvitäit andis välja suurel põllul 10 vagu. need on need teepoolsed.

teine sort: kokku 17 korvitäit andis välja 8 vagu suurel põllul ja 16 vagu aiamaal.

lisaks siis eelnevalt 4,5 vagu varajast.



köögiviljadest:
mõned päevad tagasi on maha pandud uba ja hernes.
eile porgand (katteloor), petersell.

täna punane peet, lehtpeet, kaalikas, redis (katteloor), aeduba.


seemned kasvuhoonesse said kah sel aastal kuidagi hiljavõitu külvatud, ca nädal tagasi. kapsas ja lilled ja kõrvitsalised.
kuid lähtudes printsiibist, et parem hilja kui ei kunagi, siis pole ju lahti tegelkult miskitki. küllap jõuab kõik kasvada ja valmida.

Kiviktaimla.

täna vaatasin üle kiviktaimla.

ta on juba suhteliselt tihedalt täis ja nii ei mahu õnneks umbrohud laiutama.





üks enam-vähem üldpilt praegustest õitsejatest







nii nagu ikka, ei tea ma lillede nimesid.



see on imepisike, kuid hästi armas roomav lilleke. ta ei vaja eriti mulda, sobib päris hästi kivine keskkond.

kui nime teada saaks, oleks päris rõõmus. minu jaoks on ta Luige Terje lemmiklill. Terjelt ta sain ja tema lemmik on see tõesti.





see siis valgeõieline kobarhüatsint







kas mingi kivirik? taas raskused nimega.







Harilik kitsekakar. loodan, et ei eksinud nimega.





õevane murtudsüda.




harilik karukell









niisugune nägi ta välja enne umbrohtude väljatirimist. hästi natuke võilillene.









varane kartul sai ka täna maha pandud.

neli ja pool vagu. märgin üles, juhuks kui segadus mälus tekib.

Nunnukonkurss.

Reede õhtul sai prooviks esimesed kartulivaod lahti soputatud ja nopitud.
Veidike tibutas vihma, trehvas päikestki korraks.

Laupäeva hommikul säras päike taevas ja kartulivõtt oli lausa lustlik.
Ennelõunal kui lõpetasime, hakkas jälle märgi pilveräbalaid üle taeva jooksma.


Valisime välja selleaastased "nunnud-vigurdajad"

rohelise tiivaga liblikas

Siiami kaksikud

ning kaks parti



Saak oli pigem hea kui keskmine. Muld oli hästi märg ja seepärast kartulidki porisemad tavapärasest.
Enne keldrisse viimist tuleb veel kuuri all kuivada lasta.
Tööd küll veidi rohkem, kuid selle kompenseerib täiesti teadmine, et hoolimata vihmasest suvest, on pere talvekartul olemas. Põhiline: liigse väetiseta, mürkideta.