Talveaed

Kibe pipar, lehtpeet, petersell. Sügisel kasvuhoonest ja aiamaalt potti pistetud ja talv läbi saaki kogutud.

Õitseb, viljub, möödunud suvest siiamaani.

3 möödundsuvist silmaveelille selleaastasteks pistikuteks. 

Ainuke aknalaua kevadkülv sel kevadel. Rukola. Kui koju käima tulen, saan ehk juba saaki.

Kaugel see rooside õitsemise aegki enam on?!

Eile istutasin ümber ja väetasin toalilled. Ja homme hommikul läen laevale.

Kiire pilguheit ja kiired kevadtööd

Käisin nädalavahetusel kodus. Vaatasin aia ja kodu üle ning sõitsin taas Soomemaa lillede juurde tagasi. Siinses kasvuhoones on uhke suvi: õitsevad võõrasemad, surfiiniad, pelargoonid jne.
Kodune kasvuhooneke oli tühi. Kui isehakanud salatitaimekesed ja tillihakatised ning uhke hapuoblikapuhmas välja arvata. Viinamari pungitas ka.
Peremees oli aknataimekasvandust hoolikalt kastnud. Isegi veidi liiga hoolikalt. Aga vähemalt ära kuivanud polnud ükski taim.
Tomatid, kasvuhoonekurgid, piprad-paprikad komandeerisin ümber kasvuhoonesse. Igaks juhuks katsin veel kattelooriga, mine neid kevadisi öid tea...
Kapsaliste külvid tegin kasvuhoonesse. Peenramaa sai jupikese porgandipeenart.

Õitsesid nartsissid, kobarhüatsindid, priimulad, karukellad, kitsekakar.

Forsüütia oli lõpetamas.

Kolme nädala pärast ehk kohtume taas: mina,aed ja kodu.

Külvid vol 3

Nagu näha, olen rutiinist välja murdnud.
Katsetan uue kollase tomati Golden Sunrisega, paprikate Romano ja Horizoniga.
Begooniat, lobeeliat ja samuti petuuniat pole ma kunagi varem ise kasvatanud.

Näpud mullaseks!

Kuna mul on piisavalt suuri lõunapoolseid aknalaudu, leian, et pole niiväga vara midagi tomateid ja paprikat külvata. Esimene külv toob tavaliselt ka kevade hinge ja nii need näpud täna mullaseks saidki.

Olen jäänud suht konservatiivseks sortide valikul. Ma ei tea isegi miks, kuid pole niiväga aldis uusi proovima.

Tomatisordid:

Peremoga

Härja süda

Visa

Beta

Paprika:

California wonder

Kurk:

Zozulja

Tomatist tahaks veel kollast ploomtomatit külvata.

Mis on teie tomati ja paprika lemmisordid?

21.02.2012

Zozulja on tõusnud. 2 taime isegi liiga välja veninud.

Beta ja Visa näitavad otsakesi.

23.02.2012

Ka Peremoga on tõusnud ja kolis ahju otsast aknalauale.

Härja südamel on arvatavasti homme kolimispäev.

Kõverad kepikesed, sordinimega "Õunakollane"

Liik peaks olema kaalikas. Nii seemnepaki peal oli kirjas.



Suvi läbi vaatasin viltuse pilguga neid pliiatsitaolisi moodustisi, mis kaalikalehti kasvatasid.
Sügiseks ikka tekkis mõni kopsakam junnike ka.
Potti pole veel pistnud.
Maitseomadused proovimata seega.

Rabarberihooaeg

Tegelikult küll hakkab selle köögivilja hooaeg juba lõppema. Seega siis viimane aeg ta kiituseks üks postitus teha. Ikkagi esimene vitamiinide ja värskuse allikas, mida meie kliimavöötme aedadel pakkuda on.
Esimesed varrejupid niisama head lastel suhkruga maiustamiseks. Siis tuleb juba koogijagu ja kissellijagu ja mahlajagu ja sügavkülma panekuks. Ja moosi võib teha jne. Kui netis veidi tuhnida, leiab üsnagi rohkelt retsepte ja võimalusi rabarberist rõõmu tunda.
Meie peres on ta koogikattematerjal ja kisselliks hea. Mahla ei viitsi teha. Õuna- ning pirnimahlad on maitsvamad.
Veini tegin ühel aastal. Prooviks. Päris huvitava maitsega sai.
Talveks panen veidi sügavkülma ka.


Minu jaoks on ta isegi hästi dekoratiivne oma lopsakate lehtede ja suurte valgete õisikutega. Kena taim koduaia kujunduses. Sujuv köögiviljamaa üleminek iluaia osaks. Minu arust küll. Aga eks ta ole maitse asi.


Ilm on täna jahe ja tuuline. Sajab. +10 vaid õhutemperatuur. Päike piilub imelühikesteks viivudeks. Kuid siiski!

Esimene puhkusenädal on aiatööde osas rahuldavalt kulgenud. Olen lõpuks ometi enam-vähem mäel. St, et kartul on pandud ja köögiviljakülvid on tehtud ja lilledki osaliselt istutatud.

Loomulikult on aiahooldustöid terve rodu ees ootamas, kuid tasa ja targu. Küll laabub kord kõik. Parem hilja kui ei kunagi.


*************************************************************************************
Ma ise ei saa ka oma blogis kommentaare kirjutada.
Ja nii mõneski blogis veel see ei õnnestu.

Kevad aknalaual

Kuigi õues on valdavas osas veel tuhmid ja porikarva toonid, siis aknalauad haljendavad rõõmsalt.











Mitut liiki lilletaimehakatised: pildil kõrge ja madal tagetes, kuid veel on daaliad, zinnia (väga kehvasti tõusid), levkoi, astrid, limoonium (väga vana seeme, kuid superhea idanevusega) päevalill, baklaZaan, paprika ja tomatitaimed.












Kurgikasvatuse lood on arenenud sedapidi, et Djumovotshka (vasakpoolne) 3-st seemnest tärkasid soojas 2 ja hiljem aknalaual juba ka kolmas.
Zozulja (parempoolne) 3-st seemnest tärkasid 2.
Piltidel on taimed 15 päeva peale külvi.











Libelle kolmele seemnele lisaks tärkas mingil ajal ka neljas taimeke. Tänahommikuse seisuga lisaks veel kaks. Nii e 6 8-st.
Pildil Libelle taimede vanus 23 päeva alates külvist.


Eks ta lõppkokkuvõttes vist üks vindumine ole.
Mõtlen, et järgmisel hooajal katsun kurgikülvid teha varakult (jaanuaris?, detsembris?) ja siis ka lisavalgustust kasutada.
Siin on mõttekoht. Tehniliste nippide üle mõtisklemiseks.

Naljanina

Leidsin täna aknalaualt potiga idanema pandud kurgiseemned.
Naljanina! Kurgiseemned vajavad teatavasti idanemiseks soojust, mitte valgust!

Aeg on paprikat pikeerida.
Ja suvelillede külvid teha.

Tomat kasvab nii mis mühin.



Kurgiseemned on nüüd ahju otsas. Loodetavasti pole nad aknalaual ära külmunud.

Sügis? Või talv?

Küsimuste küsimus: kui pildil paremale jäävad lõunakaared, siis kustpoolt tuul küll esimese tõsisema lume meie kanti tõi?

Tegelikult küll nädal tagasi ühel varahommikul tööle minnes oli maa koduaias kergelt valge, kuid kuna Tallinn oli sellel ja järgmistel päevadelgi puht lumeta, ongi minu jaoks esimene lumi alles täna oma õiget palet näidanud.
Kuigi maad kattev kohev lumekiht kodulinnukeste jalgu jälgides on suht sügav, siis tuulevaiksemates kohtades on sügisvärve ja lehti puudel-põõsastel veel piisavalt.
Lilledki õitsevad lumemütsikese kattevarjus. Punaselehelise sarapuu võras lipendavad viimased auklikud leheräbalad, vastukaaluks kurdlehise roosi uhkele lehekasukale.















Kolm päeva tagasi oli kaunis päikseline päev. Aias rohelust ja lehesadu, basseini õhuke jäämuster katmas.









See oli mõnus töökas päev. Lehed said riisutud, lillevarred lõigatud.
Pargirooside reale oli tuul keerutanud lehtedest multshikihi. Sinna see jäigi. Katteks puistasin veidi kompostmulda peale, et uued tuuleiilid lehti taas lendu ei keerutaks. Liiliapeenra saatus samasugune: vahtralehekiht (õhem) ja veidike kompostmulda.
Kõverpeenrasse sadanud lehed jäävad nii nagu nad seal on. See õhuke kiht kõduneb kiiresti peenras kompostiks.
Kokkuriisutud lehed vedasin aiamaale.

















Abiline oli mul ka. Ja saialilled rõõmustasid silma.










Nii-nii, siin on nüüd midagi seesugust, mis mulle mu aiakujunduses suurt meelehärmi valmistab.
Kolm sirget rida viljapuid ja nendega risti looklev kõverpeenar.

Olen mõelnud ja mõelnud ja mõelnud ja mõelnud ja mitte suutnud välja mõelda, mida küll seesuguse kontrasti leevendamiseks ette võtta.
Sirgetes ridades olevad pirni- ja õunapuud jäävad sinna kus nad on. Kõverpeenart ka ei tahaks teistpidi "voolama" panna.
On ehk kellelgi hea nõu välja pakkuda?

Palve.

Aafrikas olla need nõiad, kes vihma ei suutnud nõiduda, katlasse pistetud ja ära söödud.
Meite kandis ehk põhjamaine rahvas nii pöörane pole, ent meie küla kohale vihma nõidumisega pole keegi toime tulnud. Vihmamees pesitseb ka hoopistükkis pealinnas. Seal ikka sajab mõnikord. Isegi nii hullusti, et lausa uputab.

Minu aed aga kuivab ja kolletab.

Seakandis, kus kilest Küürselg-Sälg pesitseb, on minu köögiviljamaa. Väga nukrad lood on seal piirkonnas toimumas.
Külvid tegin mai lõpus, nagu ikka.
Aga tärkama ei olnud taimed varmad. Ei köögiviljataimed, ei umbrohutaimed. Käisin ikka uudistamas, mis toimub. Ei toimunud midagi.
Siis aga hakkas minu isiklikus elus ühtkomateist toimuma ja köögiviljamaale sain alles ca paar nädalat tagasi.

Vaatepilt oli ahastamapanev: nirud porgandi-, peedi-, kaalika- ja kurgitõusmed poolpuitunud umbrohuvarte vahel. Ja maa nii kuiv, nii kuiv!

No nii, rohenäpud!, nüüd on aeg näidata, mida suudate!

Rohisin, kastsin ja väetasin.
Väetasin, kastsin ja rohisin.


Päike kõrvetab halastamatult. Kastame, kastame, kastame.

Kurgid kosusid kenaks. Ülejäänutel kah miskit eluvaimu veel on.
Kapsas ei kosu. See-eest kapsaussid küll!


Ilmad on tõepoolest ikka väga palavad. Varjus üle 30 kraadi.



PAI VIHMAMEES, PALUN VÕLU MEIE KÜLALE VIHMA!
PAI VIHMAMEES, MEIE TAIMED VAJAVAD VIHMA!

Saagid salves.

Selle aasta saagid kenasti kokku kogutud.
Suvesoe ja päike ja vihm andsid oma parima ja nii võib korraliku juurika ja õunasaagiga talve vastu võtta.

Kapsakasvatusega on minul lood kehvemapoolsed. Õigemini küll päris kehvad.
Mürke ma oma aias ei kasuta ja kapsausside lömastamine näppude vahel ei tule ka minu puhul mitte kõne allagi. Minu kapsamaa on ussikeste pidulaud.
Mõtlen, et kui ehk saialilled vahele külvata?
Või kosmos?
Või küüslauk?
Siin on katsetamisrõõmu järgmiseks hooajaks.

Kurgil on päris huvitavad õied.

Teatavasti on neid õisi kahte tüüpi: isasõied ja emasõied.
Selleaastased kurgid on meil lihtsalt ilutaimedeks.
Ei ainsatki vilja.

Tavaliselt kasvatan "Libellet". Sel aastal proovisin paari uut sorti.

Üllatused aias

Täna aias ringi vaadates jäi silma natuke midagi sellist, mida varem nagu märganudki pole.

See elupuust vasakul tokikeste juures peaks olema liiliapeenar. Mitut sorti liiliaid seal õitseb hetkel?



Selles lillepeenras kasvavad kõik tervislikud taimed: saialill, küüslauk, põldosi, raudrohi, võilill. Vist isegi nõgest oli.

Veel möödunud aastal sain siit rabarberi ja hortensia vahelt edukalt läbi käia. Sel aastal tõesti enam ei mahu. Olen vist liig paksuks end söönud.

Kui hästi trügin, siis punaselehelise sarapuu ja hortensia vahelt veel kuidgi mahun...läbipugemise rada veel päris hästi näha...

Tegin täna aias kerge päeva:

panin maha sibulad,
rohisin kasvuhoone,
istutasin õue lillede istikud: astrid, paar zinniat, tagetesed.
tagetesed õitsevad uhkelt.
ammu juba õitsesid tegelikult, kuid lihtsalt ei riskinud öökülmaohtu kartes õue istutada.

Kordese roosidki said oma püsikohale õue.
Lichtköningen Lucia oli seal juba mõned päevad varem. päris normaalselt on vastu pidanud.
Felicitas on küll kõige väiksemate pungadega, kuid ehk kohanebki paremini.


rõõm, rõõm: eile hommikul sadas ja täna õhtul tibutas veidi.
vähe küll, kuid ikka enam kui eimiskitki!


aitäh Muhedikule!
käin ta blogis lilli tuvastamas.
mälu hakkab õnneks isegi tasapisi taastuma.

Kartul ja köögivili.

täna toimus kartulipanek.

möödunud aasta andmed olid lahkunud x suunas ja mitte keegi kogukonnast ei mäletanud, palju seemet kulus.
võtsime siis vabalt ja umbes.

nüüd täheldan siia üles, lootuses järgmisel kevadel märkmetest vajaduse korral abi saada.


seega: sortidest ei tea ka enam tuhkagi.
kuna kõik kolm sorti olid mõnusad, ehk polegi oluline.


niisiis: 6 korvitäit andis välja suurel põllul 10 vagu. need on need teepoolsed.

teine sort: kokku 17 korvitäit andis välja 8 vagu suurel põllul ja 16 vagu aiamaal.

lisaks siis eelnevalt 4,5 vagu varajast.



köögiviljadest:
mõned päevad tagasi on maha pandud uba ja hernes.
eile porgand (katteloor), petersell.

täna punane peet, lehtpeet, kaalikas, redis (katteloor), aeduba.


seemned kasvuhoonesse said kah sel aastal kuidagi hiljavõitu külvatud, ca nädal tagasi. kapsas ja lilled ja kõrvitsalised.
kuid lähtudes printsiibist, et parem hilja kui ei kunagi, siis pole ju lahti tegelkult miskitki. küllap jõuab kõik kasvada ja valmida.

Kasvuhoones ja kõverpeenral.

tomati- ja lille- ning paprikataimed olid toas juba suureks kasvanud. hakkas tekkima väljavenimisoht.
istutasin nad eile kasvuhoonesse.
intensiivse päikesevalguse ja võimaliku öökülmaohu eest said nad katteks kahekordse katteloori.

tomatitel ja tagetesetaimedel on juba korralikud õiepungadki küljes.



vaatasin oma uhiuue kõverpeenra kriitilise pilguga üle.

kevadlilledest on seal hetkel
lumikellukesed, need täiesti lihtsad, tavalised


krookustest on vaid sinised järgi jäänud


ja märtsikellukeste reake



kindlasti sooviks istutada lisaks erinevaid lumeroosi sorte ja erinevaid värve krookuseid.

Aprill, aprill, ninaprill!

aprillikuus peab tähelepanelik olema kindlasti. toob see kuu nii sooja kui külma, päikest ja äikestki, möödunud aastal näiteks.


7.aprillil avasin nn aiatööde hooaja.

lõikasin ära möödunudaastased lillevarred. leidsin üllatusena, et talveks aiast varju alla toodav krüsanteem kükitas uhkelt lillepeenras. oh mind hajameelset!!!
ehk elas talve õues üle. looooo-oodan vähemalt.

kogu aed on lumest prii. vaid bassein hoiab veel jääkaant peal.


öösel oli olnud külm, puudel põõsastel veel härmakord peal.



ja udune, udune hommik. päike püüdis küll sest läbi tungida, kuid õnnestus see alles pärastlõunal.







kanad on lubatud aeda askeldama, lillerüüsid täpitama...



kompostihunniku ümber kasvatan enelahekki. talvel on kutsumata kärner kohal käinud.



kuna lund enam pole, said varased maasikad ja rabarberipõõsas katteloori varasema saagi saamiseks.