Laupäev, 5. juuni 2010

Aiakujunduselemendid.


Selles mõttes huvitavad, et ei ole paiksed. Ühed tulevad, teised lähevad. Kuid kunagi ei kao. Rõõmsaks just ka ei tee nende olemasolu.

Reede, 4. juuni 2010

Kuidas mu roosid talvitusid.

Kaks minipotiroosi, mis ma suvel peenrasse istutasin ja peenraroosid "Aspirin" ning "Scarlet Hit" olid päris normaalselt talve üle elanud. Ma ei jõudnud neid sügisel katta, ainult muldasin. Tali ja lumi olid minust tempokama liikumisega. Nad on alles noored ja väikesed, kuid kosuvad suhteliselt jõudsasti.

Saksamaalt tellitud neljast Kordese roosidest ei katnud samuti ühtki. Ei mullanud ka.
Kevadeks olid kõik parematele jahimaadele siirdunud. Ma ei olnud kärmas neid maast üles tirima ning laiskus (või taibukus!) oli seda väärt: Lichtköningen Lucia, Caramella ja Felicitas äratasid üles oma uinunud pungad ja tasapisi taastuvad. Westerland aga on paraku mu aia jaoks kadunud.

Pargirooside F.J. Grootendorsti, Hansa ning Ritausma talvitumise võib hinnata hindega "väga viis".



Juba varem mu aias olnud lumivalgete õitega põõsasroos, mille sordinime ei tea ja isegi ei mäleta, kellelt ta sain, on ca meetri kõrguselt ülespoole kuivanud. Allapoole jääv osa põõsast on viks ja viisakas, haljendab ja tekitab õiepungaalgeid.

Teised mulle tundmatud 4 põõsasroosi ja kibuvits on talve kenasti üle elanud, ning samuti ka pargirooside esiema Rosa Rugosa.

Pildil on sel aastal Luige ladalt ostetud Zaiga, mis oma esimest õit näitab.







Tänaseks on ka sel aastal mu aeda tulnud Hansalandil õienupuke küljes.

Teisipäev, 1. juuni 2010

Murutrimmer.


Saagem tuttavaks: minu isiklik murutrimmer!






Kuna allpool kirjeldet olukord mu aias siiski ei meeldi mulle mitte üks raas, otsustasin aeda veidi stiilipuhtamaks korrigeerida.
Tavalist trimmerit mu hellitatud nõrgad käsivarred hoida ei jõua. Ja siis veel see müra, mida ta tekitab!
Nagunii olen tööl, päevad täis lärmi.

Muutusin seega vanamoodsaks ja ostsin vikati. Valida oli kolme pikkusega terasid. Minu valik langes kõige lühemale, et ehk sellega kõige mugavam taimede vahel manööverdada.
Täna siis sain veidi proovida. Kaunis kehvake toode siiski. Naati ja nõgest ja võililli võtab kut sulavõid, kuid kõrrelised jätab turritama.
Ehk oli viga siiski minus? Viis hiigelpikka tööpäeva mõjusid nii, et tänase pealelõuna veetsin migreeniga elutoa diivanil. Päike paistis ja muudkui meelitas õue, kuid mina ei võinud valu käes peadki liigutada.
Õnneks juba toibun, suudan blogida ja loodan nii väga, et homme on parem päev!