Tänane hommik näitas selle hooaja esimest lumekirmetist. Ei midagi suurt ega asjalikku, murul poleks ehk arugi saanud, kuid katused reetsid, et see valge ollus seal on lumi. Kraad näitas -1, oli sompus ja udune. Tegin mõned pildid, et ikkagi esimene lumelaadne ollus ju. Peab ära märkima ajaloo tarbeks.
Ilmad on olnud jätkuvalt sellised mõnusad, mis ikka muudkui kutsusid ja kutsusid aeda tegutsema. Juba ülemöödunud nädala lõpus pidasin plaani õuetööd lõpetada, kuid kus sa saad kui hoog sees. Ja nii saigi ka teoks alles järgmisse hooaega planeeritud kivila ja kivimüüri ühendamine nn kivijõega. Muidugi on sinna veel kive juurde vaja ja sealjuures ka hoolikalt valitud erinevates suurustes huvitavaid kive (mida mul muidugi veel ju olemas pole) nii kivilasse kui kivimüüri ette ja eelkõige neid kahte ühendavasse kivijõkke. Kivijõgi on siis põhiliselt see osa kibuvitsapõõsa ees, jätkudes ka kivimüüri ette. Ja alguse saab ta kivilast. Põhiasukateks on planeeritud mägisibulad.
Lilla lilletuts kivimüüri nurgas on lapselapse istutatud sügisaster. No mina ei tea, kust ta selle astrivarre mu peenras pihta pani ja sinna istutas, sest kuskil mujal peenardes mul sellist astrit ei õitse. Aga seal ta on ja uhkeldab. Aia ja aedniku rõõmuks!
Vahtraid on meil palju ja vahtralehesaak seega võimas. Tegelikult ei riisugi ma kõiki lehti kokku. Vaid tee ääre riisun ja osa õuealast. Nö esinduslikuma osa. Ülejäänu jääb murule väetiseks. Samamoodi ka teiste lehtpuude lehed jäävad aias kokku riisumata.
Kokkuriisutud vahtralehed vean uutele peenardele väetiseks. Üks stiilinäide:
Maa on siin kivine ja kruusane ja millestki peab ju huumust tekitama. Õhukese mullakihi viskasin lehtedele peale, et tuul neid laiali ei keerutaks.
Täna tegin selle hooaja viimased aiatööd: külvasin maha Tiilt saadud uniohaka seemned ning tekitasin aeda kotipoisse ja keerukujusid. Kotipoisid on noored puukesed ja põõsad, kes said kitsede kaitseks omale võrkkotid "pähe" ja suuremad viljapuud muutusid rohelise puudevõrgu abil keerukujudeks. Selline värk siis.
Ja ma ikka tõesti lõpetasin tänasega selle hooaja aiatööd! Ausõna! Kotipoisid võivad kinnitada!
NB! Kõik pildid tehtud täna, so 12.11.2015
Kuvatud on postitused sildiga esimene lumi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga esimene lumi. Kuva kõik postitused
neljapäev, 12. november 2015
neljapäev, 25. oktoober 2012
Ei sajagi vihma!
Sadas hoopis lund!
Kauneid laiu lumehelbeid. Palju-palju. Nii palju, et suutis isegi vihmast läbiligunenud maale valgeid laike jätta.
Õhtul kella kümne paiku oli õhk -1. Traditsioonilist öökülma pole meil veel olnud. Enamik lehti on alles puude-põõsaste otsas. Vahtrad on õnneks tühjaks sadanud ja üleeile said nende lehedki kokku riisutud ning köögiviljamaale veetud.
Tavaliselt piirdungi oma aias vaid teelt ja õue alalt vahtralehtede riisumisega. Kui nad riisumata jätaks, keerutaks tuul neid terve ilma täis. Isegi tuppa satuks neid otsapidi.
Kõikide teiste lehtpuude ja -põõsaste lehed jäävad aia väetiseks just sinna, kuhu kukuvad. Nad on väiksemad ja varjulisemates kohtades ning tuule näpud ei ulatu nende serva alla.
Õhtul kella kümne paiku oli õhk -1. Traditsioonilist öökülma pole meil veel olnud. Enamik lehti on alles puude-põõsaste otsas. Vahtrad on õnneks tühjaks sadanud ja üleeile said nende lehedki kokku riisutud ning köögiviljamaale veetud.
Tavaliselt piirdungi oma aias vaid teelt ja õue alalt vahtralehtede riisumisega. Kui nad riisumata jätaks, keerutaks tuul neid terve ilma täis. Isegi tuppa satuks neid otsapidi.
Kõikide teiste lehtpuude ja -põõsaste lehed jäävad aia väetiseks just sinna, kuhu kukuvad. Nad on väiksemad ja varjulisemates kohtades ning tuule näpud ei ulatu nende serva alla.
esmaspäev, 21. november 2011
Selle talvehooaja esimene
Ega tali taeva jää, ütleb vanasõna. Kuigi mõnel aastal kipub jääma küll. Vastupidiselt kahele eelnenud lumerohkele talvele.
Tänasel päeval oli siis au lasta langeda selle lumehooaja esimestel helvestel. Vaevalt et nad pidama jäävad, kuid siiski esimestena ajalukku kirjutatud.
Sadas roosinuppudele ja tegi sügisastrid kohevateks valgeteks õietupsudeks. Kohati lillakat tooni läbi kumamas.


Vapiloom on talveasendis. Oli juba oktoobri keskel tegelikult. Kortsus ja pea kivile toetatult tukkumas. Valge teki ootuses.
Terake metsast on aeda nihkunud. Eile panin nored viljapuud jäneste eest peitu. Töö käigus täheldasin, et üksikuid oksi olid nad juba hiljaaegu kärpida jõudnud. Aga enam ei saa! Vot!


Liiliapeenarasse ostsin ikka veel mõned sibulad juurde. Uurisin ka, kuidas nad peenras talve üle elavad. Neile pidi ikka paks kiht lillevarsi jms peale kuhjatama. Eks minagi siis. Oktoobri keskel likvideerisin suurt pargiroosipõõsast ja lehtedega oksad tõin liiliapeenra katteks. Lillevarsi ei viitsinud tuua. Hiljem lisandusid peale kuuseoksad. Vastavalt miinuskraadidele ja lumeoludele on võimalik reguleerida. Et kas tuleb veel kuuseoksi lisada või piisab olemasolevatest.


Kuigi olen juba 2 nädalat kodune olnud, jõudsin alles eile daaliajuurikate üleskaevamiseni. Kohe kuidagi ei kiskunud aiatöödele. Lillevarred sain ka mõne päeva eest lõigatud. Nüüd puha tasane peenar. Ainult see madalate sügisastrite põõsas.
Krüsanteemile kuhjasin kuuseoksi. Ehk ikka elab talve üle.
Roosid on muldamata.
Kindlasti läheb veel soojaks. Täna oli mõnecm-ne mullakiht külmunud. Ei viitsinud koukimistööd ette võtta.
Vaatasin veel oktoobrikuus õitsevate lillede pilte. Nii palju oli neid! Olin ka postitusega alustanud, kuid kiired ajad olid ja nii jäigi postitus lõpetamata.
Püüan ka ükspäev selle ära teha. Värvikirevaid õisi hallil ajal kena kaeda. Kasvõi blogiski.
Tänasel päeval oli siis au lasta langeda selle lumehooaja esimestel helvestel. Vaevalt et nad pidama jäävad, kuid siiski esimestena ajalukku kirjutatud.
Sadas roosinuppudele ja tegi sügisastrid kohevateks valgeteks õietupsudeks. Kohati lillakat tooni läbi kumamas.
Vapiloom on talveasendis. Oli juba oktoobri keskel tegelikult. Kortsus ja pea kivile toetatult tukkumas. Valge teki ootuses.
Terake metsast on aeda nihkunud. Eile panin nored viljapuud jäneste eest peitu. Töö käigus täheldasin, et üksikuid oksi olid nad juba hiljaaegu kärpida jõudnud. Aga enam ei saa! Vot!
Liiliapeenarasse ostsin ikka veel mõned sibulad juurde. Uurisin ka, kuidas nad peenras talve üle elavad. Neile pidi ikka paks kiht lillevarsi jms peale kuhjatama. Eks minagi siis. Oktoobri keskel likvideerisin suurt pargiroosipõõsast ja lehtedega oksad tõin liiliapeenra katteks. Lillevarsi ei viitsinud tuua. Hiljem lisandusid peale kuuseoksad. Vastavalt miinuskraadidele ja lumeoludele on võimalik reguleerida. Et kas tuleb veel kuuseoksi lisada või piisab olemasolevatest.
Kuigi olen juba 2 nädalat kodune olnud, jõudsin alles eile daaliajuurikate üleskaevamiseni. Kohe kuidagi ei kiskunud aiatöödele. Lillevarred sain ka mõne päeva eest lõigatud. Nüüd puha tasane peenar. Ainult see madalate sügisastrite põõsas.
Krüsanteemile kuhjasin kuuseoksi. Ehk ikka elab talve üle.
Roosid on muldamata.
Kindlasti läheb veel soojaks. Täna oli mõnecm-ne mullakiht külmunud. Ei viitsinud koukimistööd ette võtta.
Vaatasin veel oktoobrikuus õitsevate lillede pilte. Nii palju oli neid! Olin ka postitusega alustanud, kuid kiired ajad olid ja nii jäigi postitus lõpetamata.
Püüan ka ükspäev selle ära teha. Värvikirevaid õisi hallil ajal kena kaeda. Kasvõi blogiski.
Tellimine:
Postitused (Atom)






