Juulikuu 2022

 Vaatan tagasi möödunud suvele. Pildimaterjali juulikuu kohta on hästi vähe, sestap saab kõik ka blogisse talletatud.

Murelisaak oli vapustavalt hea. Sel aastal said ka võrgud õigel ajal puudele peale ning kogu saak sai meile ja tütre perele. 

19.juuli aiavaade

Kasvuhoones kasvas mehhiko pisikurk. No tõepoolest pisike. Maitset miskipärast enam ei mäleta.

Alustasin korraloomist hostaalal. Muist siltidest olid rändama läinud, muist valede nimedega, mõnele hostadest ei meeldinud olemasolev kasvukont, mõnel oli juba kitsas...

Istutasin täiesti süüdimatult suuri hostapuhmaid keset kuuma suve ümber. Istutusauku valasin ca paar ämbrit vett ja hiljem peale istutamist kastsin ka. Siin üks stiilinäide ümberkolimisest päiksepaistest varjulisemasse kohta.

Temal oli sipelgapesa juurte all. Uues kohas kosumas.

27.juuli aiavaated. Olin üsna palju korrastada jõudnud, kuid mitte kõike. Mu aed on ju suur ja eks ma nüüd tasapisi sätin istutusalasid meelepärasemaks.

Isand sokk käis sarvi nühkimas, üks "Boulevard" sai kannatada ja nii mõnedki heki elupuuhakatised samuti

Mõned juulikuus õitsevatest liiliatest:

Köögiviljamaa on loomulikult ümbritsetud lillepeenardega.

Suvi 2017

Jahe ja vihmane suvi on imekiirelt läinud. Tegemisi ja toimetamisi ja käimisi on olnud rohkesti. Minu jaoks isegi liiga palju, info vastuvõtuvõime on ületatud. Aga nagu vanasõnagi ütleb, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Üleeile õhtul otsustasin teha facebooki-pausi. Ja nüüd, oh imet!, leian aega blogimiseks! Facebook oli küll mu põhiline suhtluskanal, kuid arvan, et seal on kohutavalt palju pinnapealsust ja väga palju üleliigset infot, mis mõtte hägustavad. Facebooki aia- ja fotolehtedel toimetan kindlasti edasi, kuid sinna on asja harvem, mitte just päris iga päev.
Mõtlen, et kui kellelgi tõepoolest mulle midagi hästi olulist öelda on, leiab üles mu meiliaadressi või telefoninumbri. Muuseas, olen ise kolme inimesega meili teel ühendust võtnud. Meilikasti vaadatakse vist siiski tänapäeval harvemini kui fb lehele.
See oli sissejuhatus.

Järgneb põhitekst ehk juttu ja pilti aiandusest.

Suvi on olnud tõepoolest jahe ja vihmane. Paaril juulikuu päeval vedas kuni +28-ni välja, ei rohkem. Enamasti hea kui +20 välja andis. Ja sadas palju. Kuigi päikest on ka olnud. No nii enam-vähem tasakaalus, ma leian. Kuid päris kuuma ilma oleks ka ikka soovinud.
Võiks öelda, et terve suve jooksul toimisid sobivad istutusilmad. Ja seda tööd ma ka tegin. Rajan uusi istutusalasid. Aeda on tulnud palju uusi taimi. Eelkõige hostasid. Aga ka muid püsikuid, põõsaid ning puid. Istutusmaterjali olen saanud armsatelt aalujatelt, tellinud Risttee talu taimeaiast, Aiasõbrast ning Järvseljalt.
Järvseljal käisin ise taimedel järel. Polnudki sinna kanti varem sattunud. Nüüd, sel suvel, sõitsin spetsiaalselt kohale. Minu jaoks on sealne paigake tõeline paradiis. Rahu, vaikus, palju huvitavaid taimi pargis ja müügiks + lahke perenaine. See viimane on veel kõige olulisem. Olin jätnud koju fotoaparaadi ja peale pikka sõitu ei jätkunud energiat ka kõigega tutvumiseks. Tahan sinna kindlasti tagasi minna. Minu jaoks uut ja põnevat on palju seal ees ootamas.

Aeda pildistanud olengi sel suvel vähe. Panen siia ritta mõned pildid, mis tehtud

170817.

Pargiroosid

Rosa rugosa

Laialehine kellukas

Tulbipuu

Selline huvitav on tulbipuu leht

Puishortensia "Annabell" kasvab mul punaselehelise
sarapuu kaisus ja on seega kaitstud teda murdvate tuulte eest.

Gladioolide jaoks oli vist suvi liiga jahe. Minu 20-st istutatud
gladioolisibulast otsustas õitseda ainult üks.
Ja seegi ei vastanud sordiomadustele.
Ta peaks olema lumivalge. :)

Aedhortensia. Nimetu. Nõukaaegne.

Viltjas ülane. Kasvab maja põhjapoolse seina ääres.
Seal talle meeeldib. Varem oli kõverpeenras, seal oli päikest
rohkem ja ta oli tilluke. Ei kasvanud, õitest rääkimata.

Aga aed ei ole ainult lilled. Aed on ka putukad-mutukad ja muud tegelased.

Aknaklaasil (väljaspool)
istus suur sääse moodi olevus.
170817

Teisel pool akent, st aias,
on üks ämblik end sisse seadnud.
110817

Putukaid-mutukaid-ämblikke ma kahjuks ei tunne. Kui keegi teab, võiks kommenteerida, kes nad on.

Täna on ilm vihmane ja jahe. Sadu lubatakse terveks päevaks. Õhutemperatuur on +12. Külma, tahaks kirjutada. Brrr. Futu kirjutas, et mesilased saavad juba lisasööta. See tähendab, et suvi on läbi. Mesilinnukesi ma usun. Lülitasin kütte sisse, st panin kummeeritud puhvaika selga, tõin puid ja panin ahju küdema.

Liiliad

Augusti alguse liiliapeenar.
Tagapool on vanemad olijad, eespool uustulnukad. Möödunudsügisene peenrauuendamine pole vist eriti meelepärane neile olnud, kiratsevad mõned.



Sordinimed on ka kohati olemas.

Sphinx













Dot Com




Red Dutch











Siitmaalt hakkab taas mõistatusmäng.
Blondiiniaruga tegelane minu isikus arvas, et veekindel marker on ka lumekindel.
Sildistasin hoolikalt kõik uustulnukad. Kevadel leidsin puhtaks pestud säravvalged lipikutenäod vastu vaatamas.








Need viimased, hetkel veel nimetud, ja Red Dutch õitsevad praegu.
Sphinx ja Red Com on õitsemise lõpetanud. Samuti on lõpetanud Aelita ning kunagised nimetud kataloogiliiliad kollane, valge ja oranž.

Selle talvehooaja esimene

Ega tali taeva jää, ütleb vanasõna. Kuigi mõnel aastal kipub jääma küll. Vastupidiselt kahele eelnenud lumerohkele talvele.

Tänasel päeval oli siis au lasta langeda selle lumehooaja esimestel helvestel. Vaevalt et nad pidama jäävad, kuid siiski esimestena ajalukku kirjutatud.
Sadas roosinuppudele ja tegi sügisastrid kohevateks valgeteks õietupsudeks. Kohati lillakat tooni läbi kumamas.









Vapiloom on talveasendis. Oli juba oktoobri keskel tegelikult. Kortsus ja pea kivile toetatult tukkumas. Valge teki ootuses.
Terake metsast on aeda nihkunud. Eile panin nored viljapuud jäneste eest peitu. Töö käigus täheldasin, et üksikuid oksi olid nad juba hiljaaegu kärpida jõudnud. Aga enam ei saa! Vot!









Liiliapeenarasse ostsin ikka veel mõned sibulad juurde. Uurisin ka, kuidas nad peenras talve üle elavad. Neile pidi ikka paks kiht lillevarsi jms peale kuhjatama. Eks minagi siis. Oktoobri keskel likvideerisin suurt pargiroosipõõsast ja lehtedega oksad tõin liiliapeenra katteks. Lillevarsi ei viitsinud tuua. Hiljem lisandusid peale kuuseoksad. Vastavalt miinuskraadidele ja lumeoludele on võimalik reguleerida. Et kas tuleb veel kuuseoksi lisada või piisab olemasolevatest.










Kuigi olen juba 2 nädalat kodune olnud, jõudsin alles eile daaliajuurikate üleskaevamiseni. Kohe kuidagi ei kiskunud aiatöödele. Lillevarred sain ka mõne päeva eest lõigatud. Nüüd puha tasane peenar. Ainult see madalate sügisastrite põõsas.
Krüsanteemile kuhjasin kuuseoksi. Ehk ikka elab talve üle.
Roosid on muldamata.
Kindlasti läheb veel soojaks. Täna oli mõnecm-ne mullakiht külmunud. Ei viitsinud koukimistööd ette võtta.


Vaatasin veel oktoobrikuus õitsevate lillede pilte. Nii palju oli neid! Olin ka postitusega alustanud, kuid kiired ajad olid ja nii jäigi postitus lõpetamata.
Püüan ka ükspäev selle ära teha. Värvikirevaid õisi hallil ajal kena kaeda. Kasvõi blogiski.