Aalujate pidupäev

Iga aaluja hinges on kahtlemata aasta tippsündmuseks kokkutulek. Kohtumine kõikide head energiat täis imeliste inimeste ja aedadega....

Ajasin siis minagi neli kuud tallis virelenud suksukese välja ja sättisin ninaotsa põhja suunas. Ees ootas kaunis suvepäev.

Esimene peatus rahulikus jõeäärses looduse rüppe peituvas Metsaaias,

kust edasi kulges tee juba koos Metsaaia perenaisega sihtpunkti, Ida-Virumaale, Männituka tallu.


Imeliselt avara, mändide ja kivikülvide alla, vahele, kõrvale ... keskele... hoolikalt rajatud aias ootasid lahke pererahvas ja kõik see aalujate kamp.

Märksõnadeks värvid, vormid, perenaise imeline kunstimeel ja -käsi, Sümpaatne KohaVaim...
Veelkord aitähh, Kristel! Nii ilus ja armas oli olla.



Kui juba kord kaugele sõidetud, siis vaatasime üle ka paar lähedale jäävat põnevat aeda.

Aaluja Angelsina aed: hubane ja lihtne, kodune.

Fotodel on vaid mõni detail, sest aalujad ujutasid aia üle ja ei ole pilti aalujata, ei ole! Põhitegevuseks roosinuusutamine. Ja roose seal oli! Tõeline noor rosaarium: värviparadiis ja parfüümipood!


Taivi aed. Pisike linnaaed. Kuid E-ri-li-selt liigirohke ja huvitavate kooslustega.

Aga...

... siin kaare taga...

...kaob Aeg ja Ruum. Jääd vaid Sina ja Loodus ja Looming ja Rahu.





Seda peab ise kogema.

Kummardus Haideaia pererahvale

Käisime seal juuli lõpus või augusti alguspäevadel. Täpsel ajal ei saagi sabast kinni, nii kiirelt tõttavad päevad, kuud, nädalad ...

Seal nähtu on väärt ka teistele näitamiseks, seetõttu ei saa seda postitust teps mitte tegemata jätta. 

Iseenda jaoks avastasin sellest aiast minihostad. Igatahes mõttetegevus neile minu aias tulevikupesapaiga leidmise üle käib.