Aprilli löpp ja mai algus

Väike ylevaade kolmepäevasest koduvisiidist:

Aprillilöpu ilmad jahedad ja köledad. Rahet, lörtsi, ja lund. Köike jagus.

29.aprillikuu päev

Aga maikuu esimene ja teine päev olid juba kenad. Sooja ikka kuskil kymne pygala kandis ja lausa lust aias olla.

Jeanne d'Arc

tegelikult on see kirgaslillelaiguke eelmisest heledam sinine

Värskeltistutatud mägisibulad

Tegelikult on see sinililleke roosakasvalge

Haneparved on teel pöhja suunas. Ehk tuleb ka kevade!

Istutasin peenrasse katteloori alla sibula ja kylvasin varast hernest.
Möned maasikataimed, sieboldi magnoolia, örna ylase ja mägisibulad istutasin ka oma kasvukohtadele.
Aga jah, pean minagi konstanteerima, et selleaastane kevad on ikka hiline kyll. Venib ja venib ja venib....

Pildid 020517

Aprill

Osake isiklikust sinililleväljast.
Seal õitsevad ka mõned roosad sinililletaimed.

Forsüütial on õisi üsna harvalt sel aastal

Kõverpeenra kividega multšitud ots. Priimulad õitsevad siin.

Kõverpeenra teine ots.
Kollased nartsissid, sinised kobarhüatsindid, juba äraõitsenud krookused...
Veidi talvekahjustatud Conica

iseseisev Tete-a-Tete
väga armas tilluke

Little Princessi pungad rohetavad

kirgaslillepuhmas

kirgaslilled ja puškiiniad, laialipillatult
mõtlesin algul nad kokku koguda, kuid siis arvasin, et las jääb
moodustavad tulevikus suuremad laigud

viljapuudealune
sammalt palju
kuid mind sammal ei sega
pildi keskel vasakul taga kagunurga põõsaste istutusala,
mille saepuru ja puukoorega multšisin osaliselt. niipalju kui materjali jätkus.

kask pargialal

kolmest laialehisest (suurelehisest?) hortensiast 2 elasid talve üle 

Vesiroosi lehed on kasvama hakanud
sel suvel istutan nad veesilma põhja. seal on juba piisavalt põhjamuda
vist...

ees ootav selle suve/sügise töömaa: kiviktaimla taimestamine
ja  ebaküdoonia päästmine orasheinast

Sellised kaunid soojad päevad olid siis selleaastasel lihavõttepühade ajal.

Pildistatud 21.aprill, enne laevale minekut.

Kirju liblika kevad

Esimest liblikat nägime juba märtsikuus, 23.märtsil. Siis kui kevad esimest korda tuli. Kirju liblikas oli. Palju kirjusid liblikaid. Nii et meil pisikese sõbrannaga tuleb kirju suvi.

Üleeile tuli kevad jälle. See oli siis kevade teine tulemine sel aastal.
Sel päeval lendles ka kollaseid liblikaid. Ikka hulgi. Üks jäi pildi peale ka.




Hommikul oli maa veel üleni valge. Mõni harv tumedam laiguke lume taustal troonimas.
Aga krookused õitsesid. Sooja oli kümme kraadi. Ja lumi muudkui sulas ja sulas.


Miskit jäi siiski ka natuke järgmiseks ja ülejärgmiseks päevakski sulamiseks.

Paiseleht õitses põllul

ja sinilill metsa servas

Sarapuu õitses metsas,
kuid näsiniin veel ei õitsenud.

Aias taas mullamuttide maastikukujunduse elemendid ja mitte veel külvikõlbulik kasvuhoone.








Korjasin pealt kõik talvekatted liiliatelt ja roosidelt, muldasin roosid lahti ja põletasin prahti.

Noortele viljapuudele jäid veel kuuseokstest talvekasukad üll, sest kevadised jänksid võivad ebameeldivaid üllatusi pakkuda.

Eile oli tiheda uduvihmapäev. Täna tuule ja tormi päev. Vihma ikka ka.

Ja homme on see päev, kus ütlen: head aega, mu aed, head aega, mu taimed!

Minu kirju kevad algab.