Teisipäev, 16. september 2008

Vanaema õunapuu otsas.

Ta noppis sealt Sidrunkollaseid taliõunu

ja Tartu roose.


Sidrunkollane polnud enam mitu aastat nii rohket saaki kandnud, kuid õunad iseenesest olid tavapärasest pisemad. Tartu roos samamoodi, saagikus normaalne, kuid viljad väiksevõitu. Päikesepuudus ehk?

Esmaspäev, 15. september 2008

Nunnukonkurss.

Reede õhtul sai prooviks esimesed kartulivaod lahti soputatud ja nopitud.
Veidike tibutas vihma, trehvas päikestki korraks.

Laupäeva hommikul säras päike taevas ja kartulivõtt oli lausa lustlik.
Ennelõunal kui lõpetasime, hakkas jälle märgi pilveräbalaid üle taeva jooksma.


Valisime välja selleaastased "nunnud-vigurdajad"

rohelise tiivaga liblikas

Siiami kaksikud

ning kaks parti



Saak oli pigem hea kui keskmine. Muld oli hästi märg ja seepärast kartulidki porisemad tavapärasest.
Enne keldrisse viimist tuleb veel kuuri all kuivada lasta.
Tööd küll veidi rohkem, kuid selle kompenseerib täiesti teadmine, et hoolimata vihmasest suvest, on pere talvekartul olemas. Põhiline: liigse väetiseta, mürkideta.

Kolmapäev, 10. september 2008

Seenemetsas.

Võiseenevanake.

Niisuguseid pesakondi oli oi kui palju!

Usin ringmäng ümber kuuse.

Kevade ja sünni nostalgia...

Selle pildi pühendan kõigile toredatele saiablogijatele: nagu kirsid kookidel!

NB! need on maatähed - Punase raamatu seened. Palun mitte näppida ja koju kaasa võtta!

Hm..., seega on siis ka kõik saiablogijad Punasesse raamatusse kantud!?


Seeni oli tohutult. Põhiliselt võiseened, kaks kitse, kuuseriisikad, mis olid ussitanud enamasti, mulle tundmatuid seenemikke, harakakädistisi ja hästi mõnus mets.
Natuke tibutas, kuid mitte segavalt.

Üldiselt meeldib mulle seente juures kõige rohkem nende korjamine ja ega valmistoidu tarbiminegi paha pole. Kõik, mis sinna vahepeale jääb on aga kaunis tüütu.

Ja veel. Koduõues keerutas tuul üksikuid koltunud vahtralehti.
Sügis on saabunud.

Pühapäev, 7. september 2008

Vaas ja kress.

Kuna kressitaimeke millegipärast erilise lopsakusega siin vaasis hiilata ei soovinud, siis imetlegem vaasi:
milline vorm!

ning milline suurepärane looduse maaling!



kressiõitel aga minu lemmikvärv.

Neljapäev, 4. september 2008

Esimene sügiskülm.

Tänahommikuses vihmasajus käisin viimaks ka 1. septembri külmaöö kahjustusi hindamas.
Kosmose mõned kroonlehed olid kannatanud ja puishortensial lõunapoolne külg, kust midagi varjamas polnud.
Kõrvitsa ja suvikõrvitsa päästis minu laiskus lokkava umbrohu näol.
Suvedaaliad olid saialillede kaitse all ja begooniat varjas lehtlat kattev metsviinapuu.



Päikest teile kõigile!

APPI!

kes oskab aidata, kuidas ma oma blogilehe elemendid alt jälle paremale küljele saaksin tuua, nii nagu nad enne olid!