Kevadekuulutajad

 140326 seis:

öösel külma polnud, hommikul +3. päeval +14. Päikseline. Kevad tuleb seitsmepenikoormasaabastega. Vähemalt hetkel.

Tegin fotoaparaadiga aias tiiru. Pildistasin üles õitsejad ja muudki põnevat. Iga õieke teeb peale pikka talve rõõmu silmale ja hingele.

Lumikellukesi on mitmes kohas. Nii tavalisi kui täidisõielisi. Võrkiirised on jäänud vaid pisikesele floksipeenrale, mujalt on keegi või miski nad ära kaotanud. Lumeroosi seemikud vaid üks liik hetkel õitseb. Lumekupud, need lihtsad, on mu aiast lahkunud. Märtsikellukesed on ilmunud üleöö, õied veel avanenud pole.

Krookused üllatasid, nad pole tavaliselt nii vara veel õitsenud.

Kivi-imar paljuneb. Nii mõnusad eosekuprad. Kuigi eosed on sealt vist juba külvatud.

Keegi on hakkinud mäguisibula soomuseid. Süüa pole kõlvanud, on maha pudistatud.

Kuhu küll kõik lehed jäid?

Opuntia on alles liistakana puhkamas. See võib tähendada, et veel tuleb külmi aegu.

Siin olid mul kollased priimulad. Sel talvel on seal olnud hiirte pidu. Ei mingeid priimulaid enam.

Talve üle elanud hiina laternad on vahvad, transparentsed. Ka omamoodi kevadekuulutajad.

Noored nunnud ritta. Lõppu vanemaid ka

Asplenium sedopendrium "Muricatum"
keelraunjalg

Adiantum pedatum "Imbricatum"
varvas-adiantum

Adiantum pedatum
varvas-adiantum

Dryopteris crassirhizoma
ida-sõnajalg

Gymnocarpium dryopteris
harilik kolmissõnajalg
näitab ühe lehe alumisel küljel eoseid

harilik kolmissõnajalg

Polystichum setiferum "Dahlem"
karvik-astelsõnajalg

Athyrium niponicum
nipponi naistesõnajalg

Dryopteris filix-mas "Linearis"
maarja-sõnajalg

tuulest toodud
kahjuks määramata

tuulest toodu leht eostega

tuulest toodu leht

veel üks määramata

sellesama kivimüüris kasvaja leht eostega

Sellised nad siis on lähemalt tutvudes. Need minu aia paar vanemat ja noorukesed uustulnukad sõnajalad.

Pildid 270716

Sõnajalad

1. Adiantum pedatum - varvas-adiantum Enno talu 2016
2. Adiantum pedatum "Imbricatum" - varvas-adiantum "Imbricatum" Enno talu 2016
3. Asplenium sedopendrium "Huricatum" - keelraunjalg "Muricatum" Enno talu 2016
4. Athyrium niponicum - nipponi naistesõnajalg Eve L
5. Dryopteris crassirhizoma - ida-sõnajalg Enno talu 2016
6. Dryopteris filix-mas "Linearis" - maarja-sõnajalg "Linearis" Enno talu 2016
7. Gymnocarpium dryopteris - harilik kolmissõnajalg Pille K 2016
8. Matteuccia struthiopteris - harilik laanesõnajalg kodumets kunagi ammu
9. Polypodium vulgare - harilik kivi-imar Soome 2014 ??? Maarjasõnajalg ?
10. Polystichum setiferum "Dahlem" - karvik-astelsõnajalg "Dahlem" Enno talu 2016
11. Määramata isetekkeline ca 2009

Väike sõnajalaspikker (täiendamisel)

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_s%C3%B5najalgtaimede_s%C3%BCstemaatiline_nimestik


Adiantum - adiantum
http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=adiantum&lang=ld


Asplenium - raunjalg
http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=asplenium&lang=ld

Athyrium  - naistesõnajalg

• A. filixfemina - harilik naistesõnajalg
• A. distentifolium - mägi-naistesõnajalg
• A. niponicum - nipponi naistesõnajalg

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=athyrium&lang=ld

Cystopteris - põisjalg

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=cystopteris&lang=ld

Dryopteris - sõnajalg

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=dryopteris+&lang=ld

Gymnocarpium - kolmissõnajalg

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=gymnocarpium&lang=ld

Matteuccia - laanesõnajalg

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=matteuccia&lang=ld

Polypodium - imar

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=polypodium&lang=ld

Polystichum - astelsõnajalg

http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=polystichum&lang=ld

Ringi ümber sõnajalgade

Oli aias, aiatööriistade kuuri taga, vanade, ca 25 aastaste mägimändide all paigake, mis oma varjulise koha tõttu enamasti ainult umbrohtu kasvatas. Tõsi küll, harilikud laanesõnajalad said sinna kasvama üsna ammu juba toodud, kuid sellega kogu ala nn kultuuristamine piirduski. Ikka oli ees muid projekte ja aega napilt ja miskõikveel. 

Möödunud sügisel leidsin, et aeg on küps mändidealuste kujundamiseks. Ja seega ühtlasi aeg teha tutvust sõnajalgtaimedega.

Mõeldud - tehtud!

Kevadel ostsin Türi lillelaadalt Enno talu müügiplatsilt 6 sõnajalga. Taimi valisin lihtsalt täiesti suvaliselt välimuse järgi. Kaks kuud kükitasid nad kenasti pottides ja ootasid oma aega. Möödunud pühapäeval istutasin nad kasvukohtadele ning eile sai sõnajalapeenar lõpliku piiri. Algul oli plaanis sel istutusalal kasvatada ainult sõnajalgu ja paari-kolme epimeediumi, kuid nagu ikka, kujunes veidi teisiti.

Epimeediume lihtsalt ei õnnestunud sel kevadel saada, mitte kuidagi ei sattunud nad mu käiguradadele. Kasutasin seega muid võimalusi, st teisi taimi.

Siinkohal siis pildiring ümber sõnajalapeenra:

Maja poolsest otsast:

Õue poolt: (Abiline Eliise lõikas suurtelt männiokstelt allapoole kasvavaid peenemaid oksi ja korjas kärukesse kokku kaevamise käigus välja tulnud väiksemad kivid. Kastis ikka ka. Ja abiline Abikaasa saagis madalamaid suuri oksi.)

Kaevu poolt:

Teise nurga all kaevu poolt: Siia serva istutasin lillaõielise igihalja, kaevuümbruse ja peenraserva ääristuseks.

Üleval paremal ida-sõnajalg
all paremal keelraunjalg "Muricatum"
üleval vasakul varvas-adiantum
all vasakul varvas-adiantum "Imbricatum"
seina ääres valge toki juures kolmissõnajalg

üleval paremal männi juures maarja-sõnajalg "Linearis"
all paremal karvik-astelsõnajalg "Dahlem"
all vasakul nipponi naistesõnajalg
männi juures keskel kolhise luuderohi ümara lehega
üleval vasakul veel määramata taimeke
ja päris üleval vasakul on näha harilikke laanesõnajalgu

vasakul pehme kortsleht
laanesõnajalgade ees keskel kollane kuldkannus
parempoolne tuts: ikka seesama määramata taimeke

Siin siis ka üldvaade ülevalt aknast.

Selline siis sõnajalapeenar oma alguses. Küllap tuleb sinna veel täiendusi ja kindlasti lisanduvad veidi hiljem kivid ning mõned juurikadki on valmis varutud.