Laupäev, 30. aprill 2011

Kevadaeg on ilus aeg



Kaunis kevadaeg on käes. Lill õitseb ja lind laulab. Aiahuviline on näppupidi mullas.
Lillepeenras ja kasvuhoones, köögiviljamaal ja murupindadel.
See on see kõikse ilusam aeg.
Kased hiirekõrvus ja linnukesed basseinis suplemas.



Kasvuhoone on täitunud. Tomatitaimed ja kurgiistikud. Mõned külvid kapsaid, lilli, redist. Till ja salat külvavad end ise. Nii nagu rebasesabagi.
Igaks juhuks katsin kogu kasvuhoone peenramajanduse ka kattelooriga. Sest...kevadel on mitu palet. Täna ongi jahedam kui eelnenud päevadel. Öökülm on aga peaaegu igal ööl veel maas olnud.

Avamaal on porgandipeenrad. Petersell ja mustjuur. Kõik kenasti katteloori all.
Esimesed külvid avamaale (natuke varast porgandit, punast peeti ja naerist varaseks tarbimiseks) said tehtud juba mõned päevad tagasi. Katteloor kaitseks peal.


Õitsevad priimulad, kitsekakar, karukell, nartsissid, kobarhüatsindid...kased, forsüütia...


Oh, kaunis hetk, sa kesta veel... :D

Laupäev, 23. aprill 2011

Uusmaasaaja

Oli kord aia ääres üks põllulapp. Kartulipõld.
Minu arust võinuks seal olla hoopis iluaed. Kuidagi ei meeldinud mulle, et seal asub kartulipõld. Iluaiaks sobiks see maalapp märksa paremini.
Küll mina mõtlesin, mis ja kuidas seal kõik olla võiks kui see põllulapp oleks minu kujundada. Iluaiaks. Aga noh, kartulipõld oli. Süüa ju tahab perekond saada eks ole!
Egas siis ainult ilust ei elata.












Aeg läks.
Ja ühel päeval ütles mees niisugused sõnad: "Kartulipõllu peame vist muruks tegema. Paneme kartulid suurele põllule."

Üllatus viis peast kõik mõtted, et mis teeks...kui see põllulapp minu kujundada oleks... :D


..........................................................................
Paremale jääb noor pargiala.
Vasakule puuviljaaed.
Tee ääres (tagapool) kasvavad noored kased ja lehtpõõsad.

Neljapäev, 21. aprill 2011

Luuad õunapuudeks

Mitmesugustel põhjustel olid õunapuud mitu aastat peaaegu et omapäi oksi saanud kasvatada. Õunu ka. Vahelduva eduga.
Aga mina tahan igal aastal oma aiast õunu saada.
Varem sain. Kuid nüüd olid puukesed hooletusse jäetud. Luudade välimuse omandanud. :(

Leidsin, et viimane aeg saag ja käärid abiks võtta.
Et luuad jälle õunapuudeks saaksid.


Vasakpoolsel pildil stiilinäide luudõunapuust. Ja parempoolsel pildil on ta peale "juuksuritöökoda". Juba õunapuule omase võraga.



Siin veel üks puuke peale "juuksurit".






Õunapuude lõikamisega sain varasematel aastatel nad igal aastal saaki kandma.
Aastal, mil õiepungi oli ohtralt ja seega ka suure saagi lootus, pügasin neid tugevalt. Ja järgmisel aastal tagasihoidlikult.

Kui palju just ühel või teisel aastal, ei oskagi nüüd tagantjärgi öelda. Toimetasin oma sisetunde järgi.

Ka sel aastal usaldasin sisetunnet.
Äralõigatud okste osakaal on tunduvalt suurem allesjäänutest.

Päike pääseb puuvõra sisse ja õunad peaksid suured ning punapõsksed kasvama. Teoreetiliselt.
Praktiliselt on ka nii olnud.

Pühapäev, 17. aprill 2011

Kevad aknalaual

Kuigi õues on valdavas osas veel tuhmid ja porikarva toonid, siis aknalauad haljendavad rõõmsalt.











Mitut liiki lilletaimehakatised: pildil kõrge ja madal tagetes, kuid veel on daaliad, zinnia (väga kehvasti tõusid), levkoi, astrid, limoonium (väga vana seeme, kuid superhea idanevusega) päevalill, baklaZaan, paprika ja tomatitaimed.












Kurgikasvatuse lood on arenenud sedapidi, et Djumovotshka (vasakpoolne) 3-st seemnest tärkasid soojas 2 ja hiljem aknalaual juba ka kolmas.
Zozulja (parempoolne) 3-st seemnest tärkasid 2.
Piltidel on taimed 15 päeva peale külvi.











Libelle kolmele seemnele lisaks tärkas mingil ajal ka neljas taimeke. Tänahommikuse seisuga lisaks veel kaks. Nii e 6 8-st.
Pildil Libelle taimede vanus 23 päeva alates külvist.


Eks ta lõppkokkuvõttes vist üks vindumine ole.
Mõtlen, et järgmisel hooajal katsun kurgikülvid teha varakult (jaanuaris?, detsembris?) ja siis ka lisavalgustust kasutada.
Siin on mõttekoht. Tehniliste nippide üle mõtisklemiseks.

Reede, 15. aprill 2011

Kevad aias.











Sinised krookused õitsevad täies hiilguses.Juba mõnedki päevad.

Lumi on praktiliselt läinud. Vaid talvel õues lumele ruumitegemise kokkuveetud lumemägede põhjad on sulamise lõpujärgus. Ja aias paar laiku jahedamates aiaosades.











Lumikellukesed, kes varakult õitsema said, hakkavad lõpetama. Uued tulevad lume alt. Jahedamates kohtades.
Lombil jääd ikka jätkub.




Mutid ja hiired on lume all pidu pannud. Mikromaastik aias on mitmekesine. Orud, mäed, kuivad jõesängid, mäeahelikud...Pargiroosid, mõned noored okaspuud, tikrid-sõstrad ja osa lehtpõõsaid on talvise muldamise osaliseks saanud. Hiired, ma arvan.
Ja et pilt ikka täielik oleks, lisab kutsa oma panuse. Kraater kraatri järel tekib aeda puude ja põsaste alla. Hiirtejaht!
Talvine lumi on murdnud oksi. Päris hoolikalt. Vanadel mägimändidel ja noortel põõsastel.
Aga nii see aedniku elu on.
Kevadel loeme talvekahjusid. Veidike halame, võtama rahakoti näppu või silkame tuttava juurde ja taas rõõmustame end uute aiaasukatega.


Õue on juba kuiv ja puhtaks riisutud. Aiaosa peab oma järge ootama.

Pühapäev, 3. aprill 2011

Teadlik kurgikasvatus

Üks väike naljapärast tehtud katsetus võib lõppeda tegeliku tõsisema huviga.
Nii juhtus minu kurgikasvatuskatsega.
Hiliselt sain põhjaliku õpetuse aknalaual kurkide kasvatamise kohta.
Tema lahkel loal kopeerin selle oma blogisse.

Panen siis siia toakurgi (ja üldse kurgi-) kasvatusest hea õpetuse seemnemaailma lugemissaalist Lisaks võin soovitada kurki Zozulja mis ei vaja eriti tolmeldamist. Tolmeldamist ei vaja ka toaskasvatamiseks sobivad hübriidsordid: Stella, TSHA-442 (need siis sordid, mida olen ise kasvatanud, viimased neist meeldivad mulle Zozuljast (esimesed emasõied võivad kuivada) isegi rohkem , aga ammu pole seemet saanud).
Arvan, et seemnepoodides saadaval ka mujal (kui venes) aretatud häid toas kasvatamiseks sobivaid sorte.
Teiste sortidega, mis pole iseviljuvad (partenokarpne), hästi varajased ja ei ole märkega "toas kasvatamiseks" , ei maksaks hakata jamama, pead kas ise mesilaseks olema või tahavad lisavalgust või saagi algus kasvumajas olevatega pea üheaegne.


Lisan ka Muhediku täienduse:
´Amazonka` on ka väga hea, õhukese koorega, maitsev, isetolmleja, poolpikk. Nüüd turustatavat teise nimega, mingise läänelikumaga, aga täpsele ei tea.


Balti jaama turu seemnepoest sain Zozulja seemet ja müüja soovitas toaskasvatamiseks ka lühikeseviljalist sorti Djuimovotshka.
Viimase kohta internetis sorides mingeid andmeid ei saanud. Pakil seesugune info:
Ultravarane valdavalt emasõieline hübriid, osaliselt isetolmlev. Paistab silma suure saagikuse ja pika kandeperioodi poolest. Keskmiselt hargnev. Erkrohelised ovaalsilindrilised 7-9 cm pikkused ja 80-90g kaaluvates viljades kibedus puudub. (kas väiksemad on siis kibedad?, tekkis mul küsimus). Ühtviisi sobib värskelt, marineerimiseks ja soolamiseks.
Päritolumaa Venemaa.



Eile tegin taas kurgikülvi. Ühte potti Zozuljat 3 seemet ja teise Djuimovotshkat 3 seemet. Pottidele kile peale ja ahju otsa sooja.
Eks näeb, mis juhtuma hakkab.
Minu loomusele on eksperimenteerimine omane. Kuigi elutõed ja aiandustõed on ammu avastatud ja kirja pandud, siis Jäära tähtkujus sündinule omaselt on ikka kombeks peaga vastu seina joosta. :(((


Libelle seemned: 8-st 3 on tärganud. Tõstsin nüüd poti ahju otsast aknale. Kile võtsin pealt.


Djuimovotshka koha pealt kaldun arvama et müüja soovitas neid müügiedu huvides. Kuid kes teab? Elame-näeme.




Suvelilleseemned ka külvatud.