Mõni päev hiljem...

... kui õied avanevad, on mõisnikulauk tõeline mutukamagnet.

190815

Mõisnikulauk

Allium nutans
Longus lauk
140815

Oma aia suhkur

"Saa otta" riiulil oli pirarmündi ja petersellipottide kõrval veel paar potikest mulle tundmatut taime. Lappud olid õnneks juures, kuid nimi Stevia ei öelnud mulle midagi.
Tõin potikesed koju ja googeldasin.

Stevia rebaudiana - Paraguai suhkruleht osutus vägagi huvitavaks taimeks.

Paar viidet: Wikipedia
          ja biore.ee



Põõsas

 
 
Õied

 

 

 
 
Kuivatatud lehed

 

 

Pildid Wikipeediast

 

 

 

Üks taim murdus transpordi käigus ära. Peale taimega tutvumist otsisin äravisatud taimeosa üles, pesin puhtaks ning värske taimeleht oli tõepoolest hästi magus.

 

Kuivatatud leht on ka magus, just proovisin. :)

Talvised ostud

Peaks ütlema, et küll mõne asja planeerimisest teostuseni võib kuluda ikka väga pikk aeg.

 Loorberipuud plaanisin osta endale juba tõepoolest enam kui kümme aastat tagasi.
Teoks sai see aga alles eile. Ning sedagi puht juhuslikult Maximas tuttava müüjaga jutuks tulles.
Ta, hea inimene, viis mu lausa ninapidi riiulite juurde, kus potimaitsetaimi eksponeeritakse. Mina olen kaupluses olles enamasti rangelt oma ostunimekirjas kinni ja egas aju ju siis muu kauba olemasolu eriti ei registreeri.

 Lühike hooldamise õpetus.










Hansaplandi lehelt veidi pikem: Laurus nobilis
Лавр благородный

Õied		Kollakasrohelised, vähemärgatavad
Lehestik		Aromaatsete, nahkjate lehtedega
Kastmine		Kasta kevadest sügiseni rohkelt, muul ajal harvem. Taim ei talu seisvat vett
Väetamine		Väeta vastavalt väetisele antud juhendile. Roheliste toataimede või maitsetaimeväetisega
Temperatuur		Eelistab jahedat kasvukohta, talub lühiajaliselt kuni 5°C
Erihooldus		Puud võib pügada soovitud vormi, milleks parim aeg on suvi. Vajab vett hästi läbi laskvat pinnast ning talvist puhkeperioodi - hoia valges ning jahedas (5-10°C) paigas. Igal kevadel istuta ümber
Märkused		Ei talu tuuletõmbust

Tutvustav link Wikipediast

Liivatee läks möödunud kevadel maitseainepeenrast välja. Eile ostetu peaks seega kevadel teda asendama.
See käis küll ajaliselt kähku! :P

Talveaed

Kibe pipar, lehtpeet, petersell. Sügisel kasvuhoonest ja aiamaalt potti pistetud ja talv läbi saaki kogutud.

Õitseb, viljub, möödunud suvest siiamaani.

3 möödundsuvist silmaveelille selleaastasteks pistikuteks. 

Ainuke aknalaua kevadkülv sel kevadel. Rukola. Kui koju käima tulen, saan ehk juba saaki.

Kaugel see rooside õitsemise aegki enam on?!

Eile istutasin ümber ja väetasin toalilled. Ja homme hommikul läen laevale.

Maitsetaimepeenar

Leidsin maitse- ja teetaimed kõrge rohu seest üles. Polnud paaril suvel nende jaoks aega leidnud ja nii nad siis kasvasid umbrohuga võidu.

Tegin neile päris korraliku uue kodu, st kõrge peenra. Täiteks panin saepuru ja kompostihunnikust tassisin sügisesed äralõigatud lillevarred saepurule peale. Ning siis kompostimuld.
Põhjaks pappkaste paar kihti.






Tagumine rida: vorstirohi, piparmünt (2 sorti), mõisahärra küüslauk (Muhedikupapa pandud nimi), talisibul, karulauk, hapuoblikas, meliss, murulauk, rosmariin.
Esimene rida jäi maasika Polka päralt. Ja paar petersellijuurikat on ka seal.

Kiire pilguheit ja kiired kevadtööd

Käisin nädalavahetusel kodus. Vaatasin aia ja kodu üle ning sõitsin taas Soomemaa lillede juurde tagasi. Siinses kasvuhoones on uhke suvi: õitsevad võõrasemad, surfiiniad, pelargoonid jne.
Kodune kasvuhooneke oli tühi. Kui isehakanud salatitaimekesed ja tillihakatised ning uhke hapuoblikapuhmas välja arvata. Viinamari pungitas ka.
Peremees oli aknataimekasvandust hoolikalt kastnud. Isegi veidi liiga hoolikalt. Aga vähemalt ära kuivanud polnud ükski taim.
Tomatid, kasvuhoonekurgid, piprad-paprikad komandeerisin ümber kasvuhoonesse. Igaks juhuks katsin veel kattelooriga, mine neid kevadisi öid tea...
Kapsaliste külvid tegin kasvuhoonesse. Peenramaa sai jupikese porgandipeenart.

Õitsesid nartsissid, kobarhüatsindid, priimulad, karukellad, kitsekakar.

Forsüütia oli lõpetamas.

Kolme nädala pärast ehk kohtume taas: mina,aed ja kodu.

Aalujate lipupäeval

ehk kevade esimesel päeval tegin fotokaga tiiru aias.






Lund on veel palju. Lumevabaks sulanud on vaid sisseroogitud teerajad ja hoonete lõunapoolsed küljed, kivimüüri idakülg (tegelikult ju ka talv läbi roogitud lund sealt), viirpuuhekialune ja suuremate puude tüveümbrused.
Maja seina ääres asuv kiviktaimla sulas esimesena välja. Kõverpeenar peitub poolest säärest kuni põlvini ulatuva lumekihi alla. Liiliapeenar hakkab lõunapoolsest servast lahti sulama.
Tumedaõieline lumeroos eputab õienuppudega, musta hellebooruse õiepungad on alles väga mulla lähedusse hoidvad. Istutasin lumeroosid möödunud suvel ümber. Istutusaeg oli valitud mulle, mitte lilledele, sobiva ajakasutuse järgi ja eks nad põevad nüüd veidi.
Maitsetaimede peenar jääb ka hoone (kuuri) lõunakülge ning sealgi on üht-teist põnevat juba paistmas. Ja umbrohi ikka ka, kus temagi jääb!

Lumi- ja märtsikellukesed istuvad kõverpeenras paksu lume all. Plaanis on nad sel aastal kevadele lähemale istutada. Paar puhmakest sobitaks maitsetaimepeenrasse ja muist lumeroosidele seltsiks.

Õunapuude võrakujunduse tegin möödunud pühapäeval ära. Kuna möödunudaastane lõikus oli tugev, sai sel aastal kergemalt hakkama. Vaid vesivõsusid ja mõned konkureerivad ning sissepoole kasvavad oksad jäid aiakääride alla. Paar tundi ja töö tehtud!

Kaunist kevade jätku kõigile!

Maitsetaimehooaeg.

Aed peab olema just nii suur, et tema eest hoolt kanda jõuaks.

See suvi paneb aia suuruse ja aedniku võimed proovile.
Mina ja aed kohtume vist küll harvemini kui kuuvarjutusi meie ajavööndis näha võib.
Seda just aiahoolduse mõttes.

Tööpäevade hilisõhtuti või varahommikuti ikka mõnikord leian mahti aiast läbi jalutada ja imetleda lilli, mis seal õitsevad.
Kuid pildistamiseks ei ole eriti võimalusi leidnud.
Kirjutamiseks samamoodi.
No ja mida sa kirjutadki, kui ainult üldmulje jõuad ära fikseerida.


Täna võtsin ette maitsetaimed.
Piparmünt ja vorstirohi oli viimane aeg kuivatamiseks maha lõigata.
Kummel on lootusetult ära õitsenud.
Meliss on vaata et peaaegu puitunud. Kui nüüd vanad varred melissil maha lõigata, saaks siiski tee jaoks veel piisavalt materjali uutest kasvavatest võrsetest.

Kes otsib, see leiab, ütleb vanasõna. Kuskil peaks mul üks pisike tüümianipuhmas olema.
Vanarahva tarkus kehtib siingi. Murulaugu ja talisibula puhmaste vahel, kesk vesiheina ta leidsin. Just paras ports pere tarbeks kuivatada ja värskelt kasutamisekski jäi veel osa puhmast kasvama.

Lavendlit kuivatamiseks lõigata pole ka veel hilja.

Murulaugu ja talisibula pealsed, mis värskelt kasutamata jäävad, peenestan ära ja pistan topsikutega sügavkülma. Ajal, mil rohelist oma peenralt enam ei saa, on nad tänuväärsed lisandid suppidele ja kastmetele ning salatitelegi.

Lillepeenraid ümbritsevad mõningad raudrohupuhmad on niitmata jäänud ja õitsevad. Nüüd just sobilik talviseks teeks koguda.


Hm...pime kana leiab ka tera.
Mõnikord tuleb saamatu aiapidamine kasukski.
Kui veel veidi aias ringi vaadata, ehk leiab nii mõndagi eelpoolkirjeldatutele lisaks...

21.07.10


Hapuoblikas ka muudkui mühiseb kasvada. Pistsin eile ühe hakitud lehe prooviks sügavkülma. Nüüd hommikul maitsesin. Maitseomadused on säilunud. Vahvad rohelised külmunud krõbinad talviseks kasutamiseks.


Niisiis "hamstriproua" tee- ja maitsetaimede talvevarud:

kuivamas:
tüümian
tavaline kummelimuru kummel
raudrohi
naistepuna (viimased laisavõitu õitsejad olid veel pargiäärses metsaservas)
piparmünt
vorstirohi

sügavkülmas hakitult:
mõisahärra (ehk MuhedikuHärra) küüslaugulehed
murulauk
veidi talisibulapealseid
hapuoblikas

Pargiroosid ja co.

Sellekevadiselt Luige laadalt tulid meie aeda ilutsema:

PINK ROBUSTA -
100-150 cm VI-IX
Õied Säravroosad pooltäidisõied, õitseb rikkalikult, ø 10 cm
Haiguskindlus Hea
Lõhn Tugev
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas muld
Taimi m2 2
Aretusaasta Aretanud Kordes 1986.a
Talvekindlus hea




HANSALAND
150-180 cm 100-150 cm VI-IX
Õied Kirkad punased, pooltäidisõied, ø 7 cm. Lõhnatud
Haiguskindlus Väga hea
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas muld
Taimi m2 1
Aretusaasta 1993.a. Kordes
Hea talvekindluse ja rikkaliku õitsemisega pargiroos




MORDEN RUBY
Vajab talvekatet
2 m kõrguse ja 0,7 m laiuse põõsasroos (Marshall, 1977, Kanada)
õied on tumeroosad või kahvatut vaarikavärvi. Kroonlehtedel on sügavpunased triibud. Esimene õitsemine algab juba juunis. Põõsas tihe ja tugevate võrsetega.




LAC MAJEAU
1,5 m kõrgune ja 1 m laiune kurdlehise roosi hübriid 'Lac Majeu' (Bugnet, Kanada) on püstiste võrsetega põõsas. Varred ilma okasteta. Valge õis pooleldi täidetud, õitseb rikkalikult, sügise poole moodustab palju vilju. Õitsb juuni, juuli, august.




DORNRÖSCHEN
140-180 cm VII-VIII
Täidisõied lõheroosad, ø 12 cm. Õitseb juuli alguses rikkalikult, õitsemine kordub sügisel
Haiguskindlus Hea
Lõhn Tugev
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas muld
Taimi m2 1-2
Aretaja: Kordes 1960.a
Püstine, hästi harunev



RICHARD STRAUSS - roosa-valgekirjud pisikesed õied, õisikud meenutavad sirelikobaraid.
Väga vana sort.


RED NELLY - punane




PINK GROOTENDORST
On neli Grootendorsti roosi. Esimese nendest, 1,5 m kõrguse ja 1,25 m laiuse kurdlehise roosi hübriidi 'F. J. Grootendorst' aretas amatööraednik de Goey (1918, Holland). Selle õied on erkpunased. Sellest roosist on kaks aretist, roosa 'Pink Grootendorst' (Grootendorst, Madalmaad, 1923) ja sügavpunane 'Grootendorst Supreme'. 1962. aretati 'Pink Grootendorst'-ist valge 'White Groodendorst'. Need roosid erinevad üksteisest ainult värvuse poolest. Rugosa rooside hulgas on nad omapärased selles suhtes, et neil pole lõhna ja nende õitelehtede servad on sakilised. Õied on tihedates kobarates 7-15 kaupa ja neid ümbritsevad kahvaturohelised kurdudega lehed. Varred on jämedad ja hallikaspruunid, väga okkalised. Kui taimed on noored, siis on neil tihe lehestik. Hiljem muutuvad varred üsna paljaks, kuid alluvad hästi kärpimisele ja muutuvad kiiresti põõsjaks, kui põõsad jätta tagasi lõikamata. See roos on ebatavaliselt vastupidav, terve ja õitseb külluslikult kuni hilise sügiseni.
juuni-juuli-august-september õitsemisaeg




ROBUSTA
120-180 cm 60-80cm VI-IX
Õied Tumepunased lihtõied, ø 10 cm, vihmakindlad. Õitseb külmadeni
Haiguskindlus Hea
Lõhn Puudub
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas aiamuld
Taimi m2 2
Aretanud Kordes 1979.a
Väga terve ja jõuline pargi- ja hekiroos. Talvekindlus hea




ZAIGA
1,2 m kõrgune ja 1 m laiune kurdlehise kibuvitsa hübriid 'Zaiga' (Läti, Rieksta, 1967) suured karmiinpunased pooleldi täidetud õitel on aiamatav lõhn. Õitseb korduvalt suve jooksul. juuni-juuli-aug-sept




Ostsin Roosoja talust. Alet sain kah 10 prossu. Lahke perenaine masu ajal. Kutsus külla ja puha. Kindlasti püüan uudistama minna. Olen pargirooside maailma enda jaoks avastamist tõsiselt ette võtmas.


Lumeroose otsisin mööda laata. Oli kaks valikut: purpurne ja Helleborus nigra, mõlemad mu aias olemas.


Soovitud taimedest sain veel VALGE PRIIMULA

TOPELTÕIELISE VALGE KARIKAKRA, mille õis pildil nägi väga õrn ja suurepärane välja,

pildil on sort "Snehurka", umbes sedamoodi võis olla küll....







KOLLANE PISIKESEÕIELINE NARTSISS potis, ajatamiseks hea
Kollased, torujad
Lehestik Pikad peenikesed, ererohelised
Kastmine Korrapärane, hoia potimuld parasjagu niiske
Väetamine Ei ole tingimata vajalik
Temperatuur Võimalusel jahe, 13-16C.Soojas toas õitseb kiiremini
Erihooldus Enamik nartsisse sobivad potililledeks, kui nad istutada sügisel potti ja ajatada. Selliselt õisevad nad toas juba hilistalvel
Märkused Potiga toas ajatataud nartsissid istuta keavedel aeda




HAR. KUUSK NIDIFORMIS C3, mis kiviktaimlasse pidavat sobima. Väike, madal, aeglasekasvuline.
Picea abies `Nidiformis`-harilik kuusk ‘Nidiformis’ -
aeglasekasvuline,tihe(pesakujuline),lehterjas populaarne vorm,kasvatab uusi horisontaalseid oksakihte,okkad lühikesed,heledamad rohelised. Kõrgusega kuni 0,4m ja ligi 1m laiusega

PUNASELEHELINE ÕUNAPUU, mida juba päris mitu aastat kiibitsenud olen, kuid mingitel põhjustel ikka siiani omandamata oli.
Ostetud Luua puukoolist: sordinimi August Vaga
4-5 m. Kevadel ja suve esimesel poolel lehed purpurpunased, edaspidi punane värvus tuhmub. Õitseb mais punaste õitega, sügisel väikesed punased õunad. Külmakindel. Norm. aiamuld. Tahab valgust. Sobib soolopuuks.

midagi taolist siis umbes vist









Ning siis veel piparmünti paari sorti. Tundus, et talv oli piparmünditaimedele hukutavalt mõjunud. Mnjah, kui uut taime kohale istutama hakkasin, leidsin ka olemasoleva taime ninakesed maailma uudistamas.
Aga piparmünditee on mu lemmiktee ja kunagi pole seda ülearu. Eriti veel nüüd, kus kohutav kohvinarkomaan end kohvi osas piirama on hakanud.

Jalg pidas päris normaalselt vastu. Kuid kodune siblimine oli siiski liiast. Nüüd ongi hea põhjus blogimiseks, jalg soovib puhkust.

Ilm oli jahe, kuid võrreldes möödunudaastase laadalkäiguga siiski mõnusam. Vihma ei sadanud.
Meeldivat meeleolu pakkus VLÜ muusika. Eite-taati lihtsalt istusid ja kuulasid. Mõnus ju. Ikkagi emadepäev!


PS! Pildid on korjatud erinevatelt netilehekülgedelt. Nii on mul lihtsam istikuid aeda planeerida ja paigutada.

Maitsetaimepeenar.

Enne


ja pärast saagikoristust.



Enne saagikoristust oli vist ilusam, dekoratiivsem :))

Veel kevadet aias.

maitsetaimepeenar


kivimüür


viljapuud on alles õiteta


lehtlatki kattev metsviinapuu veel nii taliselt läbikumav


bassein on täitsa kuival

korjasin sealt vanad lehed ja rämpsu välja ning veidi sai basseinipõhi siiski vett.
linnud ja putukad-mutukad käivad seal joomas ja suplemas.