Neljapäev, 27. juuni 2013

Ühed mu lemmikud: hostad


 Neid on mu aias praegu ainult viit sorti. Sel lihtsal põhjusel, et pole rohkemate jaoks leidnud kohta. Ja pole ka jätkunud aega ning energiat peenarde korrashoiuks.

Kaks neist on nimega, üks küsitava nimega ja kaks nimetut.
Oleks heameel kui blogilugejate abiga kõik omale nimed saaks.



astilbepeenra hostad

Smithi hosta "Halcyon"

?

nõukaaegne süstjalehine hosta
grillinurgas kasvab samuti nõukaaegne kähar hosta 

talub hästi suurte puude varju
poolmetsiku (loe: hästi looduslähedase) aianurga hosta

lainjas hosta  (Mediovariegeta?) on samuti nõukaaegne

Teisipäev, 25. juuni 2013

Loodusmälestis number 386



 Jaanipäeva eel tegime automatka Lõuna-Eestisse, minu lapsepõlvemaale. Sõitsime mööda kiira-käära-keerutavat kruusateed Luhamaalt tagasi Võru suunas ja ning tegime tee äärde jääva Pältre lühterkuuse juures peatuse.

Suur ja võimas kuusk, mille uhkust ja suursugusust fotod absoluutselt üldse edasi anda ei suuda.








Omamoodi võlu on lisaks kuusele endale ka veel nõukogudeaegne teeviit ja loodusmälestise märgistus kuuse juures.

Praeguseks on tal osad harud murdunud, kuid Eelise lehelt võib lugeda, et loodusmälestise alla on ta võetud 9-harulise, 3,3 m-se ümbermõõduga, 25 m kõrguse puuna.
Alumine pilt on samuti Eelise lehelt.



Looduskaitse alla on ta võetud aastal 1966 ENSV Min. Nõuk. Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja käskkirjaga. (link)


Soovitan soojalt, et kellel sinnapoolekanti sõitu, põigake vaatama.
Tallinn - Luhamaa maanteel, ca 7-10 km-t peale Vastseliinat. Põhimaantee ääres on ka loodusmälestise viit. Üles leida on kerge.
Loodushuvilise jaoks mõnus elamus.


Panen siia veel lisaks tutvustuse eestigiidi kodulehelt:

Pältre lühterkuusk kasvab Misso vallas Pältre küla lähedal Pältre-Viitka tee ääres. 1998. a. oli puu kõrgus 25 m ja tüve ümbermõõt 80 cm kõrguselt, kõige peenemast kohast enne harunemist, 340 cm. Kuuse tüvi hakkab harunema 170 cm kõrguselt.

Maantee poolt üle niidu metsa veerel kasvavat kuuske vaadates paistab terve kuusetukk. Tegelikult on see üks puu, millel kokku 11 latva. Altpoolt meenutab puu oma rohkete jämedate ülespoole kaarduvate okstega pigem fantaasiapuud kui meile tuttavat kuuske. Sellist hariliku kuuse vormi nimetavad dendroloogid lühterkuuseks. Puu sarnaneb hiiglasliku küünlajala ehk lühtriga.



Ülespoole kaarduvate harudega küünlajalg on maailma kultuuriloos tuntud sümbol. See kristluses ja judaismis tuntud juutide küünlajalg sümboliseeris kunagi arvatavasti maailmapuud, mille harud tähendasid päikest, kuud ja planeete.



Pältre lühterkuusk pole ainus omataoline Eestis. Nende puude kummalise kuju kohta on rahvahulgas palju seletusi. Sagedamini olen kuulnud, kuidas kuuske kord noorena on vigastatud. Näiteks nüüd hävinud Vihterpalu lühterkuuse kohta Harjumaal on jutustatud, et puu ladva olevat kunagi ammu murdnud mööduvad pulmalised.

Ehk mõnel puhul võibki olla põhjuseks ladva vigastus, kuid enamik meie lühterkuuski on tekkinud siiski looduslikul teel, kuuse enda kasvu omapära tõttu. Pältre kuusk on Eesti lühterkuuskedest võimsaim.



Puu kohta käivatest rahvajuttudest üks on kirjas 2000. a. ilmunud Kristi Kingo ja Mari Seeba raamatus "Võrumaa looduskaitseobjektid". Selles kõneldakse, et kuuse alt olevat keegi ükskord leidnud palju raha. Rahva olevat sinna kunagi ammu matnud kiviraidurid, kes teel olles kuuse alla öömajale jäänud. Hommikul ärgates näinud nad, et üks nende seast on öösel surnud. See mees olnud poissmees ja tal polnud sugulasi. Seepärast matnud seltsilised ta raha Pältre kuuse alla.

Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Kolmapäev, 19. juuni 2013

Kivimüür ja Co


 Peale selle praeguseks hetkeks õnnetu väljanägemisega kõverpeenra on tekkinud õuele ka muid peenraid. Muist neist on saanud möödunud aastal suhteliselt korraliku hoolduse või ümberehituse (maitsetaimepeenar ja peenar nr 2) ja kahelillepeenar on üleüldse alles möödunudaastane tulnukas.

Kivimüür on iidne. Möödunud sajandist. Raudkindlalt.


Peenar 1, maitsetaimepeenar
maitsetaimed ja Polka

Peenar 2
lavendel, kollaseõielised kääbusiirised, kuumaasikas ja üks Polka seal vasakul tagareas

Kivimüür

kivimüüril jätkub värvi ja õisi terveks suveks

kivimüüri jalamil on isetulnukad


Peenar 3
kahelillepeenar on ka peenar
mis sest et hõre, küll ta kosub,
noor ju alles veel

kahelillepeenra otsa tekkis vabalt võetava loomingu käigus paekivilauake.
kuhugi pidi ju suure kiviplaadi panema.
kastanilehine rodgesia

viltjas ülane

 Peenar 4
astilbepeenar ja co
nooruke kitseenelas astilbepeenras
astilbedel on õienupud juba suhteliselt suured



vaade kivimüüri ja nelja peenrakesega
lehtla, varjus oleva istumisnurga
ja okkalistest "rebastega"




 Peenarde äärteks on materjal, mida meite maadel palju: paekivi ja natuke ka põllukivi.
Võtsin Kimalase peenraservadest šnitti. Mulle meeldis see turbavariant. Aga kuna mul turvast ei olnud, improviseerisin kruusaga. Peaks ka olema umbrohu jaoks peenraserva viljakast mullast ikkagi vähem vastuvõetavam.

Laupäev, 15. juuni 2013

Kõverpeenar

 Pilte üht- ja teistpidi.







Peaks ütlema, et tal on märksa paremaid aegu olnud. Kuidagi hästi hõredaks on ta jäänud. Võilille ja naadi invasioon on nii mõndagi välja tõrjunud. Näiteks isekülvavad kosmosed ja astrid ja isegi paar päevakübara liiki on välja läinud. Lohutan end sellega, et tugevamad on siiski alles.

Teisest küljest on igas ebameeldivuses ka midagi head. Vaadates kriitilise pilguga haledavõitu peenart, leidsin lahenduse pojengide, flokside, päevaliiliate ja iiriste jaoks. Et kuhu juurdetulijaid paigutada. Siiamaani olengi viletsast paigutuse planeerimisest tulenevalt  uutest tulijatest loobunud.

Nii et, tagasiminek on mingis mõttes hoopis edasiminek.


Kiviktaimlaga läks ka veidi haprasti. Otsisin orasrohust veel allesjäänud lilletaimed välja ja moodustasin neist ajutise nn kastipeenra. Eks mõne aja pärast kolivad nad tagasi. Siis kui umbrohi läinud.





PS. Blogisid, kus soovitakse kinnitussõna, ma kahjuks kommenteerida ei saa. Mu arvuti lihtsalt ei näita mulle kinnitussõna.

Kolmapäev, 12. juuni 2013

Rootsikud ja luuakontsikud

Hoolimata sellest, et talv läbi praktiliselt igaöine aiavalvur ilves aiast läbi jalutas, leidsid jänesed või kitsed ikka  võimaluse maiustamiseks.



Nipponi enelas "Snowmound"

Nipponi enelas "June Bride"
 Nii ma siis jäingi sel aastal nende ilusatest õitest ilma.

Sama saatus tabas ka punast tamme, kirjulehelist kontpuud, rabeda remmelga kerapaju vorme "Bullata" ja veel paari ilupuukest, millele ma polnud talvekaitset ümber pannud.

Eks see oli nüüd siis õppetund järgmisteks talvedeks.



Pargiroosidele ei meeldinud ka miski. Üks taastub tänu juurevõsudele,


kõik ülejäänud aga oleks justkui pealtpoolt lumepiiri külmast näpistatud.

Paar stiilinäidet:


Pühapäev, 9. juuni 2013

"Rebased"




Sellised nad siis on, need minu okkalised. Tänase seisuga.

Kõik kahjustatud puud püüdsin piltidele.
Hariliku elupuu kollane koonusvorm "Rheingold"

jõuluaegne vaksapikkune potiküpress ca 17 aastat tagasi kevadel õue komandeeritud




lähivaates annab lootust taastumiseks



mõned aastad tagasi õue komandeeritud potiküpress

kirju kadakas "Blue Compact"


kirju kadakas "Meyeri"
mägimänd, see nõukaaegne
4-st üks "rebane"

nõukaaegne mägimänd, täitsa OK
tegelikult on neid siin 2 tk
nõukaaegne mägimänd, kah OK

neljast nulust üks veidi kirju
harilik kadakas
kahjustamata vaid kõige madalam, mille latv kunagi ära kuivas
ja nüüd põnevaks laiuvaks kasvanud

kollasevõrseline roomav kadakas
Virgiinia kadakas "Skyrocket"
igal aastal kevadel pruune oksi
kuid suve jooksul kenasti taastunud

sabiina kadakas
kah igal kevadel mõni pruun oksake, kuid sel aastal ohtramalt
väike vaade kolme "rebasega"


Kanada kuusk "Conica"



suurem Kanada kuusk "Conica"
midagi rohelist siiski on veel



Läikiva karvaga (st kahjustamata ) okkalised on sel kevadel mu aias:
tavaline kuusk
hall nulg
siberi seedermänd
noor, veel väga maadligi roomav kadakas "Wiltonii" 
harilikud elupuud
spiraalvõrseline elupuu
korea elupuu
ja siis veel üks väike kuusevorm, mile nime hetkel leida ja meenutada ei suuda
ja üks "Rheingold"
tavalised männid
must kuusk


Allpool olevas videos öeldakse, et aeda tuleb valida õiged taimed. Arvan, et siiski sõltub kahjustuste saamine veel paljudest x ja y asjaoludest.
On ju minulgi sama liigi või sordi puudest osad kahjustatud ja osad kahjustamata. Nii nagu Conicatega videos näha.