Pühapäev, 19. veebruar 2017

Hekid

Selleaastas talve kiituseks pean ütlema, et tänu väga vähesele ja vahepeal üleüldse olematule lumele sain oma hekid korda. Nad olid juba päris metsikuks kasvanud. Peale usinat sae ja aiakääride tööd jäi hekkide väljanägemine suhteliselt hõre. Kuid küll nad varsti jälle tihedaks kosuvad.


Alustasin otsast, ehk lõunapoolsest karvase viirpuu  (Crataegus submollis) hekiosast. Ta kasvab mul põõsastena. Väga pikad ja teravad astlad. Äralõigatud oksahunnikud moodustasid justkui suure pusa okastraati, väga raske oli neid hiljem äravedamiseks üksteisest eraldada.
Seal on hekis ka mõned tühjad kohad. Plaanin aukude täiteks istutada sinna valgeõielise kõrgekasvulise pargiroose. Et tekitavad siis koos sellise veidi hirmuäratava okkalise komplekti.




Seal, kus karvane viirpuu lõpeb, jätkub hekk siberi kontpuuga (Cornus alba).




Siin vahel on mingi anomaalia. Sellest kohast, mis tühi on, läks välja nii karvase viirpuu istik kui ka siberi kontpuu. Püüan sinna pesapaika luua pargiroosile. Hm, kitsed sõid istiku ära. Mingi jupike siiski on veel alles. (Pildil ei paista välja)



Heki lõpetab kolm põõsast mingit pajulist. See liik kasvatab noorena pikki sihvakaid hästi painduvaid võrseid, mis floristikas tarvilikud on. Siberi kontpuu ja pajupõõsaste vahel on kolm põõsast rohelise oksaga kontpuud. Liik/sort määramata.




Idasuunal on külatee ääres kõrge kuusehekk ja selle aiapoolses osas kuuseheki (Picea abies) kõrval veel omakorda kreegid ja üks tundmatu (minu jaoks ) isetekkeline lehtpõõsas ning aroonia (Aronia melanocarpa)



Põhjasuunal kasvab grillinurga kaitseks kaarekujuliselt istutatud 3 liigiga sirelihekk: kõige tavapärasem vana taluaedade lilla sirel (Syringa vulgaris), siis topeltõieline valge sirel ja ja lihtõieline valge sirel. Heki sisse on istutatud ka harilik pärn (Tilia cordata), harilik tamm (Quercus robur) ja arukask (Betula pendula).




Üks hekike on ka aias sees. Taraenelas (Spiraea chamaedryfolia). Ümbritseb kolmest küljest kompostihunnikut.



Pildid 150217