Tarkusepäeva puhul üks õieke

Colchicum agrippinum - inglise sügislill avas esimese õie.

Tema on mul selleaastase Pitcairn sibullillede ühistellimuse esimene "pääsuke". Tegelikult küll päris esimese õiepunga pistis ahne tigu nahka. Kuid õnneks tuleb ühest sibulast õisi rohkem kui üks.

Kõik tellitud sibulakesed istutasin pottidesse ja pottidega peenardesse. Sest kõik need närilised, kes maa all toimetavad, on ju sibullilledele ohuks.

Mõnusat tarkusepäeva jätku kõigile, kes kooliga seotud!

Poeedinartsissid

 Narcissus poeticus

Looduslik nartsiss, üks minu suurtest lemmikutest.
16. sajandist kasvatatakse teda iluaedades ja temal põhineb nartsissisortide rühm poeedinartsissid.

Mida lähemale suvine pööripäev tuleb, seda jahedamaks läheb ilm. Täna hommikul kell seitse näitas termomeeter 6 soojakraadi. Brrrr, kui külm! Pole siis mingi ime, et järjest tuleb siin blogis sooja ja suvise juunialguse lillepilte. Hing ja ihu ihkab sooja. Taimed ehk ikka ka soovivad soojemat kasvuperioodi.

Juunialguse tulbid

Tulipa

Need jõuluajal põhjapoolsesse peenrasse mahapistetud tulbisibulad näitasidki täies ilus oma õitsemist mulle. Teised, kõverpeenra omad, olid juba lõpetanud.

Yellow Light

Deep Purple

White Dream

Aga nende õitsemisaeg siis kui juba ka astilbed suured olid, tegid astilbepeenra veidi segasummasuvilaks.  Olen nüüd nende õied ära näinud ja edaspidi saavad nad uue kasvukoha. Üldiselt loobun astilbepeenras sibullilledest. Saan peenra multšida ja kergemini hooldatavaks teha.

Vihmane päev mai keskel

Kui harva saad näha oma aeda, on iga vaade ja taimeke eriliselt armas. Seepärast üsna pikk joru pilte maikuu kolmeteistkümnendast päevast. Hästi vihmane päev oli. Ja soe tegelikult.

Talvised istutused

Novembri lõpus käisin Soomemaalt kodu külastamas.
Kuna ilm soosis täiesti vabalt istutustöid, saidki maha torgitud 3 sorti nartsissisibulaid (lappud läksid kahjuks kaotsi) kõverpeenra serva.
Tulbid: White Dream, Purple ja Yellow Light leidsid koha astilbepeenras. Kuna see peenar on põhjapoolne, ehk õnnestub endalgi peale kevadtöid koju naastes nende õieilust osa saada.

Juniperus communis "Repanda" leidis koha aia kagunurgas, uues madalakasvuliste puukeste-põõsaste kasvukohas.
Samasse on planeeritud ka Juniperus squamata "Meyeri", kelle jõululaupäeval koos potiga esialgul lillepeenrasse talvituma panin. Jõululaupäeval leidsid lillepeenras talvitumiskoha ka Thuja occidentalis "Danica" ja veel mõningad väiksemad pudinad.
Loodame, et nad talvituvad kenasti, kui see talv meite maile ikka tuleb sel hooajal.

Kirju liblika kevad

Esimest liblikat nägime juba märtsikuus, 23.märtsil. Siis kui kevad esimest korda tuli. Kirju liblikas oli. Palju kirjusid liblikaid. Nii et meil pisikese sõbrannaga tuleb kirju suvi.

Üleeile tuli kevad jälle. See oli siis kevade teine tulemine sel aastal.
Sel päeval lendles ka kollaseid liblikaid. Ikka hulgi. Üks jäi pildi peale ka.




Hommikul oli maa veel üleni valge. Mõni harv tumedam laiguke lume taustal troonimas.
Aga krookused õitsesid. Sooja oli kümme kraadi. Ja lumi muudkui sulas ja sulas.


Miskit jäi siiski ka natuke järgmiseks ja ülejärgmiseks päevakski sulamiseks.

Paiseleht õitses põllul

ja sinilill metsa servas

Sarapuu õitses metsas,
kuid näsiniin veel ei õitsenud.

Aias taas mullamuttide maastikukujunduse elemendid ja mitte veel külvikõlbulik kasvuhoone.








Korjasin pealt kõik talvekatted liiliatelt ja roosidelt, muldasin roosid lahti ja põletasin prahti.

Noortele viljapuudele jäid veel kuuseokstest talvekasukad üll, sest kevadised jänksid võivad ebameeldivaid üllatusi pakkuda.

Eile oli tiheda uduvihmapäev. Täna tuule ja tormi päev. Vihma ikka ka.

Ja homme on see päev, kus ütlen: head aega, mu aed, head aega, mu taimed!

Minu kirju kevad algab.

Tulbisibulad.

Turulaua taha oli ilmunud üks noor mees. Müüs tulbisibulaid. Seitse tulbipildikest, seitse sildikest lühikirjeldusega, ilma tulbinimedeta ja seitse kilekotikest tulbisibulatega. A`4.- EEK-u.

Viskasin pilgu peale.
Päris huvitavad.

Aga: ei-ei, ei osta! Kuhu ma nad panen? Ma ju ometi ei kaeva enam kõverpeenart laiemaks!

Käin muudkui päevast päeva tulbisibulatega lauast mööda.
Ei osta! Ainult pilgu viskan peale. Ilusad tulbid.


Eile võtsin sularaha välja. Oli plaanis kingad osta.
Juhtumisi sattusin tulbilaua juurde.
No vaatan veel. Ilusad tulbid.

Ei, ei osta. Tulpe ei osta.
Ostan süüa perele.

Tagasi kingi ostma minnes sattusin tulbisibulalauast mööduma. Seisatasin. Vaatasin.
No ühe sordi võiks ju osta. Mis sest, et sordinimedeta. Aga ilusad ju.
No ostan. Ühest sordist paar sibulat.
Ee-ee-ee...teisest ka paar sibulat.
Ja kolmandast.
Neljas on ka põnev.
Ja viies. Ja kuues.
Olgu, seitsmenda jätan ostmata seekord.

Palun noormehel nendele kirjeldused juurde panna.
Saangi kuus kotikest. Igas paar tulbisibulat ja paberike lühiiseloomustusega ning...sordinimedega!!!!


Googeldasin pildid välja.



Fancy-Frills`iga katsetasin: sain erinevaid variante.





Bell Song

Pretty_Woman

Arma

Upstar

Valery-Gergiev





Ei-ei! Kõverpeenart laiemaks ei kaeva!
Panen nad esialgul lillepottidesse.
Kevadel mõtlen, mis edasi saab.


Aga kus ja kuidas neid ületalve parim hoida oleks?


Ah-jaa! Kingad unustasin ostmata.