Sügis

Sattusin hommikul õuet uudistama haruldasel hetkel: päike kuldas lehtlanurga fooniks oleva metsa lehtpuid. Päike!, selle sügise haruldus!
Üldiselt on ilm jätkuvalt nagu tite tagumik. Kuid see ei sega mul aiatöid tegemast. Kuigi kaevata ei saa ja kõverpeenar on kohati naadi-võilillevälu ning kiviktaimlas hõljuvad orasheinavarred/lehed justkui stepirohi tuules.
See suvi on üleüldse kuidagi eriliselt kiiresti möödunud. Lehtlasse istuma sai mahti minna vist vaid paaril korral. Sestap juhtuski nii, et alles eile otsisin lehtlaava metsviinapuuväätide vahelt välja, pügasin sissepääsu läbitavaks ja lehtla tühjaks ning lehtlaümbruse murustki sai hulk vääte välja tiritud. Lehtla kõrval oleva kadaka otsast ka.
Paganama invasiivse tegelasega on tegemist. Peab hoolikas olema, et ta ei pääseks aeda "laiama".

Seeneaeg.

Sellest on juba päris mituteist head päeva möödas, kui värviküllase suvega hüvasti jäetud sai. Kuidagi märkamatult on seeneaeg kätte jõudnud.


Ühel päeval "tegin Muhedikku".
Käisin aias kase all ja ümber kase ka. Käisin aias noore kuuseheki all ja ümber noore kuuseheki ka.












Ja mis ma sealt siis otsisin või leidsin?
Õuekase all kasvasid kaseriisikad.
Kuusehekiümbrus pakkus lahkelt kuuseriisikaid.











Metsas käisin ka. Metsas kasvasid võiseened.


Täna hommikul "tegin taas Muhedikku". Käisin jälle oma aias seenel.
Metsas käisin ka. Võiseeni korjamas. Nüüd peaks olema talvevarud olemas.

Mitte ainult seeneaeg, vaid ka tumepunasekuueline metsviinapuuga kaetud lehtla ja palju kuldseid lehti kasepuul õhtupäikeses säramas kinnitavad, et tõepoolest suvi taandunud ja sügis saabunud.

Ilm oli täna siiski hästi soe. Vahelduv pilvisus, kuid päikest enam kui pilvi. Õhtul kell pool seitse näitas kraad 15 soojapügalat.






Aga meie Härra Kukk, va edev linnuke! Muudkui tiibadega vehkima: "Ära pildista, ära pildista, mu sabasuled pole veel efektselt ja esinduslikult puhvi löödud!"
Proua Kana on aga vana rahu ise. Mis sest, et veidi räsitud.
Linnu- ja loomariigis ongi kõik teistmoodi. Vastupidiselt inimeste maailmale.

Roheline suveõhtu.

Paar kodumaist kaske ja kadakaid, punaseleheline vaher, nelja sorti sireleid, harilik metsviinapuu ja paar põõsasmaranat metsa foonil. Isegi muru veel roheline ja täitsa kõrbemata.

+26. Ritsik siristab.

Nii mõnus roheline.
Suveõhtu.

Vaade lehtlale.

13.05.10

Kahekümne kuues küünlakuu päev. Aasta 2010.

Lehtlanurk 02.12.09

Kella kolme ajal päeval. Pime-pime-pime. Hall ja udune. Detsember.

Pidasin plaani advendipärg valmis teha, kuid niisugune hallus ja niiskus ei meelitanud kohe kuidagi tegudele.





Zuumitud pilt. Jäi udune.

Lehtlanurk hämaras hilissügisepäevas.

23.11.09

Lehtlanurk.

Veel värvikirevat lehtlanurka.




Tänasega on siis päris kõik niisugused tööd tehtud, mis enne külmi valmis peavad olema.
Daaliajuurikad maast üles kaevatud ja basseingi vesirooside tarbeks vett pilgeni täis lastud.
Neli roosipõõsakest on veel talvekorterisse sättida. Kuid nendega on aega, arvan.

Ja muidugi: JÄNESED. JÄNESED, JÄNESED! Noored viljapuud ja mustikas!

Lehtlanurk.

24.08.09

Sügise ended.

Lehtlat kattev metsviinapuu on omandanud kohati punakat tooni.

5.08.09

Vihma ja päikest.

Hommikupoolikul ei sadanud, kuigi kogu ümbrus oli varasemast sajust märg.
Aeg-ajalt näitas päikestki.

Tegin mõned pildid aiast.


Võõrasemade kooslus vesiheinaga ukse kõrval kivikastis.


Kivimüür ja lehtlanurk praeguses värvigammas.


Rohelise toonid. Tuulised toonid.



Õhtupoolikul on meie osaks taas tugevad hoovihmad.

Päevakaja. 01.juuni

Kui töötad pealinnas ja juhtub olema töökaaslane, kes maal sündinud, kuid juba pikka aega linnas elanud, siis on see tore.
Aga kui töökaaslasel tekib nostalgiline vajadus paar päeva maal veeta, on see ju ka tore.
Kuid kui tal tekib eriti nostalgiline vajadus maal olles ka maatöid teha, siis...


...siis võin uhkustada korralikult rohitud kõverpeenraga.


kuldsete okstega põõsakese juures on dinosaurus hinge heitnud.
noor naabrikutsa hammustas glasuuri katki ja nii see dino ära väsiski ning lagunes laiali.



kuna kõverpeenar on alles algusjärgus, on ta tihe pildistamisobjekt.
on siit piltide pealt ju järgmisel kevadel hea vaadata, kus mida kasvab ja kuhu mida juurde võiks/tuleks/saaks istutada.

külaline soovis kaasa tuua sõpruse puu. valis välja Konica.
vahva! nüüd on neid kaks! pisike ja suurem.


terrassimüüri äärde ja lausa müürikivide vahele on end sisse seadnud: mis lilled?


kiviktaimla on tihedalt lilli täis ning õnneks mahub sinna umbrohtu vähe vahele.
siinkohal ongi nn umbrohtunud, st rohimata kiviktaimla.


lehtla ümber on valges ja lillas õievahus sirelihekk

põõsasmaranadki on juba rohetamas.

on see balsamiin, mis õueukse juurde savikannu istutasin?

Aiavaateid 25. mail

sirelite õienupud on alles pungas


kuid õunapuud täies õieilus





tõeline vahupidu, peaks mainima!



pirnipuudelgi veel hiline vahupidu



25.05.09

Veel kevadet aias.

maitsetaimepeenar


kivimüür


viljapuud on alles õiteta


lehtlatki kattev metsviinapuu veel nii taliselt läbikumav


bassein on täitsa kuival

korjasin sealt vanad lehed ja rämpsu välja ning veidi sai basseinipõhi siiski vett.
linnud ja putukad-mutukad käivad seal joomas ja suplemas.

Kiiks.

minu kiiks on pildistada seda osa aiast. iga ilmaga ja igal aastaajal. ja ikka palju-palju kordi. seekord siis 05. veebruari sombune hommik.

Sügisvärvid.

Kes ütles, et sügis ei ole ilus?

Kevadised vaated.

sealt ma tulen...


...sinna lähen...


...jõuan õue...


...kus kivimüür,


jalapuhkamise ning piknikupaik. Varjulise katuse all ja ka päikesesäras.


Vaade lõunast põhjasuunas, ikka piknikuplatsile!



Pika toimega lehteminejad. On tükk tegemist pereliikmele selgitamisega, et ei ole kuivanud, lehed tulevad ükskord niikuinii! Ja nii kordub see igal kevadel (selgitamine).


Selline on vaade minu lemmikistumispaigast.