Laupäev, 30. august 2008

Suvi hakkab lõppema.

Kontpuu järgi on raske aimata, on`s kevad, suvi või sügis.

Põõsasmaranad on vaprad suvest kaugele sügise lõppu õitsejad.

Tänu selleaastasele vihmasele suvele, on oranži marana õied ka veidigi oranžikat tooni. Päikseliste suvedega on kõik õied kuldkollased!


metsviinapuu kasukasse on punast värvi tulnud


ning vahtradki näitavad punast

Kolmapäev, 27. august 2008

Laiskvorsti pidupäev ehk ringkäik aias ja pargialal.





uu-uu, mis sealpool kuulukse?

hei, me elame siin!

meil siin kodu, meil siin kodu, meil siin kodukoht...





Vihm.

Muudkui sajab ja sajab ja sajab hingegi kõledaks viimaks...

Teisipäev, 26. august 2008

Aedhortensia.

Parafiseerides Murphy seadust: kui midagi saab sassi minna, siis see ka sassi läheb!

See siis ikka on aedhortensiapõõsas?

Õisik, kus on ka pungi ja mõned rohelised õied tipus.

Enamasti ikka roosakas õievaht.

Need pildid on tehtud mõne päeva eest.

Siin aga augusti esimestel päevadel: õied veel täiesti valged.


See põõsas on mul alles üsna pisike, natuke üle poole meetri. Saatus on temaga üsna karmilt ringi käinud. Kohale, kuhu ma ta algul istutasin, oli "jalasamm peale pandud". See tähendab siis, et kõigi eelduste järgi ei oleks seal erilist tatsamist pidanud toimuma ja ei toimunudki rohkem kui paar korda aastas ja just siis sattus kellegi jalg just selle põõsakese peale, hoolimata isegi olemasolevast märgistusest. Nii ikka mitu aastat järjest ta tallati katki.
Vahetasin kasvukohta.
Täpselt sama lugu.
Lõpuks istutasin ta lillepeenrasse ja nüüd kolme aastaga on tast kenake põõsahakatis kasvanud.

Pühapäev, 24. august 2008

Mõned augustikuu õied ja viljad

tondipea

põõsasmaran


kuumaasikas

astelpaju

mahoonia

viinamari

aroonia

paradiisiõun Dolgo

Suislepp

Laupäev, 16. august 2008

Porrutupsud lilleseadetesse.

Osa porrudest jäi tarbimata.

Jätsin nad kasvama, vahvad õisikud ju neil.










Üks on kasvuhoones end eriti põnevaks-dekoratiivseks kasvatanud:







mõned päevad tagasi lõikasin nad siis maha ja tõin vaasi kuivama.





Nad on head talvistes lilleseadetes ära kasutada.

Teisipäev, 12. august 2008

Augustialguse vaated.

terrassilt

minu lemmikistumiskohast




eks ta üks segasummasuvila ole!

Neljapäev, 7. august 2008

Hernes.



Värsket rohelist hernest on mõnus pugida.
Külvasin seda sel aastal üsna ohtralt.
Juunikuus tegin teise külvi veel.

Mis esimesest külvist söömata jäi, panin sügavkülma. Talvel hea ühepajatoitudes kasutada. Täisvärk tundlikule natuurile: väetisteta, mürkideta, otse puhtast looduslähedasest peenrast (s.t. mingil määral umbrohtunud)


Üldtutvustust ka:

Hernes on väga iidne kultuur. Teda kasutati söögiks Muinas-Kreekas juba IV-III sajandil enne meie aega.

Roheline hernes sisaldab:
Mineraalaineid
Kaaliumi
Fosforit
Kaltsiumi
Magneesiumi
Rauda
Naatriumi
Joodi

Vitamiine
C-vitamiini
Karotiini
B-rühma vitamiine
G-rühma vitamiine

Asendamatuid aminohappeid, mis on vajalikud elusorganismi normaalseks arenguks ja kasvuks.

Teadlaste sõnul peaks inimene sööma aastas keskmiselt 13 kg kaunviljatooteid, millest 3 kg peaks olema roheline hernes. Soovituste järgi tuleks herneid süüa 2 korda nädalas (herne retseptid).

Herne raviomadused:
Tänu on biokeemilisele koostisele on roheline hernes arvestatav vitamiinipuudulikkuse alandaja ja organismi tugevdaja.
Samuti on ta arvestatava joodiallikana hea looduslik kilpnäärme ainevahetuse regulaator.
Paljud toitumisspetsialistid ja arstid soovitavad hernest süüa mitmete krooniliste haiguste tõrjeks ja üldse tervisliku toitumise pärast.
Katsed herneproteiini kontsentraatidega on näidanud nende ravitoimet podagra ja mitmete ainevahetushäirete ning toiduallergiate korral.
Toiduainete tasakaalustatus on see, mis teeb herne oluliseks dieettoiduks, eriti maksa ja neeruhaiguste korral.
Hernepüreel on vett väljutav toime.
Püree on efektiivne ka mitmesuguste mädaste nahakahjustuste korral.

Rahvameditsiinis kasutatakse rohelise hernetaime tõmmist kui diureetikumi ja neerukivide väljundajat.
Hernest soovitatakse südamehaigete toiduks, rasvumise korral tuleb herne tarbimist piirata.
Vana aja roomlannad kasutasid hernejahu (eriti rohelise herne oma) kosmeetilisteks maskideks.
Hernes aitab ennetada ka rinnavähki.


Soovitus: varajased sordid on soovitatav külvata eraldi peenrasse, kuna nad sobivad hästi külvikorda köögiviljakultuuridega, mis külvatakse suve keskel.
Sel juhul külvatakse herned aprilli lõpus, saaki saadakse juuni lõpust, juuli keskpaigani, (2-3 nädala jooksul).
Juuli keskel kaevatakse muld läbi, ning sinna külvatakse redis, naeris, rõigas, salat, till jt. rohelised kultuurid.

Teisipäev, 5. august 2008

Vaarikas. Rubus idaeus

Mari, millest saab suvelõhna ja -maitselist moosi .



Mulle meeldib väga keedetud vaarikamoos.
Ta lõhnab nii suviselt.
Ta maitseb ka nii suviselt.

Sel aastal on tohutu vaarikasaak.
Seda enam, et vana istandus veel kannab ja uus kannab juba esimest aastat.
Ja nii ma keedangi pöörastes kogustes vaarikamoosi.

Pühapäev, 3. august 2008

Lupiini teine õitsemine.

Õitses lupiin, tekkisid kaunad ja seemned.
Õige varsti kasvatas paar uut õisikuvart.
Seemnekaunad küpsesid, muutusid pruuniks, avanesid, külvasid seemned...
Samal ajal õisevad uued õisikud.

Esimene õitsemine oli kaunite roosade õitega, teised õied on pigem valged kui roosad.




Ja nii ta siis muudkui õitseb, kevadsuvest sügisesse!