Talv 2017

Siit tuleb ülevaade selleaastasest talvest. Rohke pildimaterjaliga. 

Jaanuar oli enamasti rohelise maa ja nutuse ilmaga. Natuke ikka nägi päikest ka. Olid vahelduva eduga vähesed miinuskraadid ja vähesed plusskraadid.Välja arvatud jaanuari esimene dekaad, mil oli ikka päris tõelist talve ka.

28. ja 29. jaanuar - jäätumine. Imeilus silmale vaadata. Kuid puudel - põõsastel raske koorem kanda.
Pajuoksad vajusid lausa naabri teele.

Kontpuu

Viirpuu pitsikangas

Fragment viirpuu pitsikngast

Kased, nii kaunid-kaunid...

Imeliselt dekoratiivsed mägimännioksad

Kristallisadu maapinnal

Kristalllühter

Metsaäärne kask...

..oli ainuke puudest, kes kannatada sai. Päris mitu murdunud suurt oksa.

Veebruaris saime ikka lund ka. Mitte küll ohtralt, kuid maa oli kenasti valge. Valitsesid mõned miinuskraadid. -10-ni igatahes õhutemperatuur ei tõusnud.

Pererahvas oli paar ööd kodust ära. Sel ajal olid metskitsed koduhoidjateks nagu magamisasemete järgi näha võib.

Paar päeva näidati meile kaunist härmas loodusimet. Päeval räästad sorisesid. päikesel oli juba kenake võim käes. Öösiti külmetas.

Päev peale sõbrapäeva: sõbralike temperatuuridega talv jätkub.

Ja siis... Lumi läinud. Sajab... sajab-sajab vihma.

Lumeroosil õiepungad

24.veebruar: päike ja tuisk ja tihe lumesadu. Vahelduva eduga. Isegi lumelabida pidi välja otsima.
NB. Pilt tehtud toast läbi akna. Punane laik on õitsva amarülluse peegeldus aknaklaasil.

 Märts. Plits-plärts lörts.

Suure järvistu mikroskoopiline väljaanne. Maa on külmunud, sulavetel pole kuhugi imbuda. Vähemalt nädal on olnud sellist olukorda. 

Lörtsi sajab

Väravapeenras on vahtralehtede all lumikellukesed peidus.

Kummaliselt vahelduvate ilmadega talv. Eks kevadel näeb, kes taimedest ellu jäid ja kellele selline pehmevõitu vaheldusrikkus ilma näol ei sobinud.

Avastasin, et varakult õitsema hakkavaid lilli mul praktiliselt polegi. Kui sellised talved jätkuvad, on nende lähemal ajal kodustamine minu aias hädavajalik.

Kuigi mulle selline pigem roheline kui valge talv ei meeldi, olen siiski rahul, sest sain võimalikud vajalikud tööd enne kodust pikemaks ajaks äraminekut tehtud. Lisaks eelmises postituses kõneks olnud hekkide korrastusele ka viljapuude võrade lõikus tehtud, natuke saepuru noorte puude-põõsaste ümber pandud ja viimased möödunudaasta lillevarred lõigutud.

Hekid

Selleaastas talve kiituseks pean ütlema, et tänu väga vähesele ja vahepeal üleüldse olematule lumele sain oma hekid korda. Nad olid juba päris metsikuks kasvanud. Peale usinat sae ja aiakääride tööd jäi hekkide väljanägemine suhteliselt hõre. Kuid küll nad varsti jälle tihedaks kosuvad.


Alustasin otsast, ehk lõunapoolsest karvase viirpuu  (Crataegus submollis) hekiosast. Ta kasvab mul põõsastena. Väga pikad ja teravad astlad. Äralõigatud oksahunnikud moodustasid justkui suure pusa okastraati, väga raske oli neid hiljem äravedamiseks üksteisest eraldada.
Seal on hekis ka mõned tühjad kohad. Plaanin aukude täiteks istutada sinna valgeõielise kõrgekasvulise pargiroose. Et tekitavad siis koos sellise veidi hirmuäratava okkalise komplekti.

Seal, kus karvane viirpuu lõpeb, jätkub hekk siberi kontpuuga (Cornus alba).

Siin vahel on mingi anomaalia. Sellest kohast, mis tühi on, läks välja nii karvase viirpuu istik kui ka siberi kontpuu. Püüan sinna pesapaika luua pargiroosile. Hm, kitsed sõid istiku ära. Mingi jupike siiski on veel alles. (Pildil ei paista välja)

Heki lõpetab kolm põõsast mingit pajulist. See liik kasvatab noorena pikki sihvakaid hästi painduvaid võrseid, mis floristikas tarvilikud on. Siberi kontpuu ja pajupõõsaste vahel on kolm põõsast rohelise oksaga kontpuud. Liik/sort määramata.

Idasuunal on külatee ääres kõrge kuusehekk ja selle aiapoolses osas kuuseheki (Picea abies) kõrval veel omakorda kreegid ja üks tundmatu (minu jaoks ) isetekkeline lehtpõõsas ning aroonia (Aronia melanocarpa)

Põhjasuunal kasvab grillinurga kaitseks kaarekujuliselt istutatud 3 liigiga sirelihekk: kõige tavapärasem vana taluaedade lilla sirel (Syringa vulgaris), siis topeltõieline valge sirel ja ja lihtõieline valge sirel. Heki sisse on istutatud ka harilik pärn (Tilia cordata), harilik tamm (Quercus robur) ja arukask (Betula pendula).

Üks hekike on ka aias sees. Taraenelas (Spiraea chamaedryfolia). Ümbritseb kolmest küljest kompostihunnikut.

Pildid 150217

Veebruar

Veebruari algus, sopp ja pori. Seejärel sadas jälle maha lumi. Oli päris normaalne talv. Kevadega jõudis peaaegu et juba ära harjuda, seetõttu esialgul talve teine tulemine eriti ei meeldinud. Aga kuna lund rookima pidi ainult paar korda ja pakasepoisid ka usinusega ei hiilanud (-10-ni langes kraad haruharva) ning päikest kuu lõpus ikka oli mõnusalt ohtralt, siis lõppkokkuvõttes polnud väga vigagi sel kuul.

Pilte ikka ka.

Kuu alguse poripilte enam ei teinud. Selleaegse fiilingu saab jaanuarikuu löpupilte vaadates ka kätte.

22. veebruar:

mõnus lumi

rasvased purikad

leevikesed maiustavad vahtraseemnetega
muuseas, sel aastal hakkas
vahtramahl liikuma veebruarikuu algul

29. veebruar, kuu viimane päev pildis:

Varjud on ikka veel pikad

puudealused enamasti lumevabad

räästad päeval sorisevad ja ööd kasvatavad jääpurikaid

veesilm puhkab lumeteki all

viljapuud on lõigatud

kitsed otsivad süüa
ja lumel on koorik peal

kasvuhoonesse viskasin lund

Tehtud tööde kontosse võib kirja panna viljapuude lõikamise ja ühe suure töö lõpetamise: juba sügisel, oktoobris alustatud pargiääre võsast puhastamise (mees puhastas, mina olin projektijuht :P).

Talve kroonika

Olles nüüd juba mõnda aega kevadelaadses aastaajas elanud, on viimane aeg blogisse talletada pildid möödunud talvest.

9.jaanuar
Lumi tuleb maha ja jääbki.

11.jaanuar
Lund on imeväheke lisandunud,
kuid külma on vaid mõni vähene kraad
ja veesilm ilma jääkaaneta.

15.jaanuar
Lund on jänkside üllatuseks juba rohkem kui pool cm-t
ja see ajas nad lillepeenrasse süüa otsima

Lillepealsed ei osutunud söödavateks.

15.jaanuar
Külmakraade -2,
mõnus, päikseline talveilm.

15.jaanuar

15.jaanuar

21.jaanuar
Normaalse temperatuuriga: -6 kuni -8 mõnusad päikeselised päevad.
Loojangud on imeilusad.

28.jaanuar, päikesetõusu aeg.
Seitsmes talvepäev (alates 22.01.14), kus külma on 15 kuni 23 kraadi.
Kõige külmem talvepäev oli 24.jaanuar, -23 päikesetõusu ajal.
Pidev puude tassimine ja ahjude kütmine oli üsna tüütu.
Õnneks oligi vaid 9 päeva sel talvel, kus külmakraade üle viieteistkümne.
(kuni 31.jaanuar)

4.veebruar
kõige lumerikkam päev sel talvel

isegi lumelabidas sai korraks tööd

4.veebruar

4.veebruar
-3, kõrge õhuniiskus ja jäätunud puud

4.veebruar

4.veebruar

4.veebruar

4.veebruar

8.veebruarist kuni tänaseni (7.märts) on olnud õhutemperatuurid 0 ümbruses, kõikudes päikesetõusu ajal kuni 5 kraadi üle ja alla nulli.

17.veebruar
Lumi on peaaegu sulanud.

17.veebruar
maapind on külmunud,
vastikud lombikesed laiutavad igal pool

17.veebruar
piirimüürike naabritega
kuna naabrid käivad kohal imeharva,
puhastan ka nendepoolset piiriäärset maad võsast

17.veebruar
müürike lõpeb ja asendub mõne meetri pärast kuusehekiga

17.veebruar
teen tiiru pargialal...

...ja kohtun ulatusliku kuusekülviga

17.veebruar
lumesulamisveed külmunud maapinnal
näitavad kätte pinnavormide madalamad kohad.

17.veebruar
aia kagunurgake

20.veebruar
Lund on õige väheks jäänud ja õnneks ka lumesulamisvesi kadunud

20.veebruar

21.veebruar
kes ütles, et lumi läind?

21.veebruar

25.veebruar
kas neli päeva tagasi oli lumi maas?

25. veebruar
veebruarikuu kõige soojem päev
+5

Olen selle talvega vägagi rahul. Kuna lund vähe, sain hea ülevaate aias ja pargialal toimuvast, töödest, mis seal vajalik teha ja tänu olematule lumele isegi osa töid tehtud. Näiteks pargialalt pealetungiva võsa mahavõtmine ja aias juba vanade põõsaste (Rosa rugosa ja väike mandlipuu) piiramine ja noorendamine, astilbepeenra kivimultši lõpetamine ning 25. veebruaril lõpetasin ka viljapuude lõikamise. Paar veebruarilõket tegin ka, kogunenud võsa ja okste põletamiseks. Põlesid lõbusalt.