Korjasin vaarikaid. Neil on muideks täna nimepäev. Maasikatel ka.
Ilm on mõnusalt soe. +31. Varjus.
Toas on jahe. +20. Brr, külm peaagu!
Öösel oli tuleetendus. Välkude näol. Suur must pilv oli ka silmapiiril.
Tirisin äärmiselt unisena pistikuid kontaktidest välja ja lootsin vihma.
Vihma ei tulnud, nagu hommikul ärgates selgus.
Aga esmaspäeva hommikul vähemalt saime ühe kastmise jagu äikesevihma.
Hakkas sadama just ajal kui toast autosse hakkasin minema.
Kogu maantee meenutas Veneetsiat ja minu kerge autoke oli justkui üsnagi omapäi käituv gondlike selle kauni linna kanalite lainetel. Õnneks nii varahommikuti sellel maanteel liiklus praktiliselt puudub ja jaama jõudsin viperusteta.
Floksid, kurva kuju rüütlid, on tänases aias on nii sorgus lehtedega. Aga õied on ilusad ja lõhnavad.
Liiliad on ära õitsenud..
Pühapäeval aga olid veel õieehteis.
Liiliaid on mul nelja sorti. Saadud Rapla sõbrannalt ja seega ilma nimedeta. Nad on mu arust nii soliidsed ja uhked lilled, et tegin suurest lillepeenrast veidi kaugemale ekstra pisikese liiliapeenra.
Et saaksid omapäi uhkeldada. Fooniks elupuud.
Siin nad siis on, suvekirju kogumik õisi.
Leopardimustriline "Aelita". Suhteliselt vana, aga väga vastupidav ja rikkaliku õitsemisega väärtuslik sort
pikad sihvakad tolmukad
ja armsad täpid.
Kollane
ja esimesena õitsemist alustav oranž, nüüdseks juba veidi väsinud õiega.
Valge aga alustab viimasena.
