Eesti pärismaised puud ja põõsad

Minu väga pikaaegne unistus on olnud rajada dendropark. Mingitel x + n : y põhjustel olen arvanud, et egas kõik unistused siin ilmas täituma ei peagi. Aga Saatusel on oma teed ja rajad ning tagataskus nii mõnedki riukad ja vembud, millede tulemusena inimloomakese peas tiksuvale mõttele antakse võimalus materialiseeruda. Iga esmapilgul näiv halb on lõppkokkuvõttes siiski millekski väga hea.

Kuna Soomes ajutisel tööl käies olin sunnitud ümber hindama oma tööjõu- ja ajavarud ning arusaamisele jõudnud, et kaunisti õitsevate "kukkaliste" (st lillede) rohkeid liike ja sorte hooldada on liig keerukas mu jaoks, siis... juhhhuuuu!, tere tulemast unistus rajatavast dendropargist!

Tegelikult olen pargi rajamisega isegi paar-kolm aastat tagasi algust teinud. Kuid puudus kindel arusaam ja mõte, kuidas, miks, mida-keda jne.

Olen jõudnud arusaamisele , et ennekõike huvitavad mind ikkagi Eestis pärismaiselt kasvavad puud- põõsad. Ja sekka tipiks ka muu maailma liike, mis meie kliimas kohanenud.

Õpikuks ja teejuhatajaks on esilalgul Internet ja tema tütar Google. Kuid olen kõigile tänulik iga lingi, vihje, suuna, õpetussõna jms eest, mis mind minu pargi rajamise teekonnal aidata võivad ja saavad.



Esialgul mõned mõisted.


Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk indigeenne elustik. Sellesse kuuluvad liigid, mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta kultuurtaimi ja koduloomi ega teisi võõrliike.


Näiteks Eesti pärismaises flooras on ligikaudu 1400 taimeliiki. Lisaks neile kasvab Eestis aga 21. sajandi algul ligikaudu 6000 liiki võõrliike (peamiselt ilutaimi, kuid ka tulnuktaimi).[1]

Pärismaise elustikuga koosluste majandamisel kujunevad pärandkooslused. Allikas: Wikipedia     Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki. Puude eristamine põõsastest pole teravapiiriline. Siin on loetud puudeks neid, mis võivad kasvada kõrgemaks kui 3 meetrit.

Looduslikult kasvavad ehk pärismaised puud on levinud Eestisse alates viimase jääaja lõpust (umbes 11 000–13 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit pKr. Hiljem Eestisse levinud puuliike ei nimetata pärismaisteks. Samuti ei nimetata pärismaisteks kultuurtaimedena Eestisse kasvama toodud liike.

Viirpuude (Crataegus) liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased.

Pajude (Salix) liikidest on osa puud (neid võib nimetada ka remmelgateks), osa aga põõsad.

Kaskedest (Betula) on kaks liiki puud, teised kaks põõsad.     Eesti pärismaiste puuliikide nimestik

perekond jalakas (Ulmus)

harilik jalakas (Ulmus glabra)

künnapuu (Ulmus laevis)

perekond jugapuu (Taxus)

harilik jugapuu (Taxus baccata)

perekond kadakas (Juniperus)

harilik kadakas (Juniperus communis)

perekond kask (Betula)

arukask (Betula pendula)

sookask (Betula pubescens)

perekond kikkapuu (Euonymus)

harilik kikkapuu (Euonymus europaeus)

perekond kontpuu (Cornus)

verev kontpuu (Cornus alba)

perekond kuusk (Picea)

harilik kuusk (Picea abies)

perekond lepp (Alnus)

hall lepp (Alnus incana)

sanglepp (Alnus glutinosa)

perekond lodjapuu (Viburnum)

harilik lodjapuu (Viburnum opulus)

perekond mänd (Pinus)

harilik mänd (Pinus sylvestris)

perekond paakspuu (Frangula)

harilik paakspuu (Frangula alnus)

perekond paju (Salix)

halapaju (Salix acutifolia)

hõberemmelgas (Salix alba)

härmpaju (Salix daphnoides)

kahevärviline paju (Salix phylicifolia)

mustjas paju (Salix myrsinifolia)

pikalehine paju (Salix dasyclados)

punapaju (Salix purpurea)

raagremmelgas (Salix caprea)

rabe remmelgas (Salix fragilis)

raudremmelgas (Salix pentandra)

tuhkur paju (Salix cinerea)

vesipaju (Salix triandra)

vitspaju (Salix viminalis)

perekond pappel (Populus)

harilik haab (Populus tremula)

perekond pihlakas (Sorbus)

harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)

pooppuu (Sorbus intermedia)

tuhkpihlakas (Sorbus rupicola)

perekond pirnipuu (Pyrus)

mets-pirnipuu (Pyrus pyraster)

perekond pärn (Tilia)

harilik pärn (Tilia cordata)

perekond saar (Fraxinus)

harilik saar (Fraxinus excelsior)

perekond sarapuu (Corylus)

harilik sarapuu (Corylus avellana)

perekond tamm (Quercus)

harilik tamm (Quercus robur)

perekond toompuu (Prunus)

harilik toomingas (Prunus padus)

laukapuu (Prunus spinosa)

perekond türnpuu (Rhamnus)

harilik türnpuu (Rhamnus cathartica)

perekond vaher (Acer)

harilik vaher (Acer platanoides)

perekond viirpuu (Crataegus)

daugava viirpuu (Crataegus dunensis)

eesti viirpuu (Crataegus estonica)

harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla)

Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi)

kuramaa viirpuu (Crataegus curonica)

lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii)

Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii)

rand-viirpuu (Crataegus maritima)

saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis)

viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica)

perekond õunapuu (Malus)

mets-õunapuu (Malus sylvestris)     Allikas: Wikipedia     Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki. Põõsaste eristamisel puudest on siin võetud kriteeriumiks, et nad ei kasva tavaliselt kõrgemaks kui 2–3 meetrit.

Kibuvitsa (Rosa) perekonnas on liikide piiritlemine ebakindel, seepärast leidub mitmeid erinevaid selle perekonna süstemaatikaid ja vastavalt on ka võimalik erinev arv liike Eestis.

Tuhkpuu (Cotoneaster) perekonnas on Eestis esinevate liikide eristamine samuti keeruline.

Pajude (Salix) liikidest on osa põõsaid, osa aga kasvab kas vahel või enamasti puuks. Puuks kasvavaid pajusid nimetatakse ka remmelgateks.

Kaskedest (Betula) on samuti osa liike põõsad, osa puud.

Puude hulka arvatuist on mitmed sellised, mis väga sageli kasvavad pigem põõsana – näiteks verev kontpuu, harilik paakspuu, harilik kadakas.     Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik

perekond kask (Betula)
madal kask (Betula humilis)

vaevakask (Betula nana)

perekond kibuvits (Rosa)

harilik kibuvits (Rosa vosagiaca)

kink-kibuvits (Rosa ciesielskii)

koer-kibuvits (Rosa canina)

kutsik-kibuvits (Rosa subcanina)

künka-kibuvits (Rosa subcollina)

mets-kibuvits (Rosa majalis)

nahklehine kibuvits (Rosa coriifolia)

näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa)

pehme kibuvits (Rosa mollis)

Sherardi kibuvits (Rosa sherardii)

perekond kukerpuu (Berberis)

harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)

perekond kuslapuu (Lonicera)

harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)

sinine kuslapuu (Lonicera caerulea)

perekond maran (Potentilla)

põõsasmaran (Potentilla fruticosa)

perekond näsiniin (Daphne)

harilik näsiniin (Daphne mezereum)

perekond paju (Salix)

hanepaju (Salix repens)

hundipaju (Salix rosmarinifolia)

kõrvpaju (Salix aurita)

lapi paju (Salix lapponum)

mustikpaju (Salix myrtilloides)

verkjas paju (Salix starkeana)

perekond porss (Myrica)

harilik porss (Myrica gale)

perekond sõstar (Ribes)

karvane sõstar (Ribes spicatum)

mage sõstar (Ribes alpinum)

must sõstar (Ribes nigrum)

perekond tuhkpuu (Cotoneaster)

harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus)

lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens)

must tuhkpuu (Cotoneaster niger)

Allikas: Wikipedia

Kuradipuu

Mandžuuria araalia
ARALIA mandshurica

Ostsin ta Türi lillelaadalt ühelt pealinna aiapidajalt. Ega ma tast siis midagi ei teadnud. Lihtsalt nimi ja istik jäid ühtäkki pilku köitma. Aasta võis olla 2006. Tutvustuseks ütles papi, et hästi huvitav ja kõrge puu. Andis aadressi ja kutsus oma aeda vaatama. Tolle kevadeni olin Tallinnasse sattunud imeharva ja aimamata, et sügisest alates Tallinn mu töölinnaks saab, pistsin aadressi x kohta. Tegelikult oleks ju päris huvitav olnud sealt läbi astuda, mõtlen nüüd takkajärgi targana.

Paar esimest aastat ta kodunes ja oli üsna tagasihoidlik oma kasvuga. Kuid nüüd, paaril viimasel aastal on aastakasvud tõeliselt pikad, ulatudes tugevalt üle poole meetri (käisin mõõdulindga mõõtmas: ca 60+ cm). Puukese enda kõrgus on mõned cm-d üle 2 meetri.

Sellel aastal ilmusid talle ka õiekobarad. Õigemini küll õielehvikud.
Umbes kuu aega tagasi märkasin esimesi lehvikualgeid ja tänaseks on nad siis niisugused:










Liigikirjeldus siit:
Huvitav ja omapärane taim, mis kasvab üksikult või väikeste gruppidena sega- ja okasmetsade all Kaug-Ida idaosas, Koreas, Hiina edelaosas.
Rahvas kutsub teda ogapuuks, kuradipuuks ja isegi kuradi nuiaks.
Varjutaluv mesofüüt.
Tema sirged, peaaegu hargnematud varred, ulatuvad 4-5 m kõrgusele, on ülekülvatud suurte ogadega.
Ta kasvab kiiresti, vähenõudlik mulla suhtes ja lisaks hea meetaim.
Võrsed on paksud, ümarad, kergelt soonelised, täis arvukaid tugevaid ja teravaid ogasid ja harjaseid, tuhkhallid, vahel rohekashallid.
Pungad on hajali.
Lehed on väga suured (kuni 1m), järjestikused, kahetised või kolmetised, koondunud võrse tippu, mis annab taimele palmi välimuse.
Kevadel on lehed pealt helerohelised ja alt helesinised, suvel rohelised ja sügisel punastes – lillades vahel roostepunastes toonides, langevad ruttu maha.
Väga dekoratiivne õitsemise ja viljade valmimise ajal.
Väikesed, kreemikasvalged kohevad õied on kogutud suurde (kuni 54 cm) keerukasse pöörisõisikusse, asub võrsete tipus.
Palju efektsem on õitsemine suve lõpus, mis mitte ainult ei suurenda taime dekoratiivsust, vaid on kasulik mesinikele.
Õitsemise kestvus 25 ja rohkem päevi.
Viljad marjataolised, väikesed, mittesöödavad, väga ilusad, eriti valmimise perioodil.
Hilissügiseni on suured pöörised valminud marjadega, mis koolduvad oma raskuse all, ehteks puu latvades, nähes eriti kaunid välja kirjude sügislehtede taustal.



********************************************************************************

Jumalapuu on paganama hea mõte.
Tegelikult tahan väga ka äädikapuud.
Deia, hea hing, andis, kuid talle ei meeldinud minu juures. Olen järjekindel ja küsin taas: kellel on võimalik mind äädikapuuga rõõmustada?


PS. Ka mina ise ei saa oma blogis kommenteerida.
Kirjutan siis joonealusena oma kommi.

Mis tehtud, mis teoksil

Kaunis aeg ei kestnud kaua.
Läks külmaks.
Ja siis see kuri viirus tegi tshiki-briki, nii et kolm päeva ainult lebasin armetult voodis. Peale seda veel kaua aega ei saanud välja.
Siis tuli töö ja väike tripijupike Helsingisse ja jälle paar päeva liikumisvõimetust ja jälle töö.... ja aed ei näinud mind ca pool kuud. Kevadisel kiirel ajal! Oh aegu, oh kombeid!

Vahepeal kuidagimoodi sain oma uuele haljastusalale puukesi (männid, kased, kirsipuud, murelid ja ploomipuud. verev õunapuu ka) istutatud ja sellega kõik lõppeski.

Külvid peenramaale praktiliselt tegemata. Kuid tore, et see vähenegi varakult tehtud sai!
Enamus nartsissisorte nii ära õitsenud, et mulle õisi ei näidatudki!
Aga kollased on küll mu lillepeenrad. Võilill on ka ilus lill. Kui mitte rahulolematust üles näidata ja suuta tsipa aega leplik olla.
Naadiroheluselgi pole viga.

Kuid lootust on, et võilill ja naat kaua ilutseda ei saa. Ning labidas ja reha puhata.
Esmaspäevast algab minul puhkus. Siis saavad aiatööriistad ometi tööle asuda.