Ei sajagi vihma!

Sadas hoopis lund! Kauneid laiu lumehelbeid. Palju-palju. Nii palju, et suutis isegi vihmast läbiligunenud maale valgeid laike jätta.

Õhtul kella kümne paiku oli õhk -1. Traditsioonilist öökülma pole meil veel olnud. Enamik lehti on alles puude-põõsaste otsas. Vahtrad on õnneks tühjaks sadanud ja üleeile said nende lehedki kokku riisutud ning köögiviljamaale veetud.

Tavaliselt piirdungi oma aias vaid teelt ja õue alalt vahtralehtede riisumisega. Kui nad riisumata jätaks, keerutaks tuul neid terve ilma täis. Isegi tuppa satuks neid otsapidi.
Kõikide teiste lehtpuude ja -põõsaste lehed jäävad aia väetiseks just sinna, kuhu kukuvad. Nad on väiksemad ja varjulisemates kohtades ning tuule näpud ei ulatu nende serva alla.

Kes ta on?

Oskab ehk keegi öelda, mis põõsakesega tegu. Umbes meetri kõrguseks kasvab. Esimesel pildil  põõsa äratundmiseks vedasin põõsale musta juti alla.
Paljuneb juurevõsunditega nagu need enelad ja lumemarjad, mida nõuka ajal madalate hekkidena istutati.
Lehtede värvus on hallikas, lehe pikkus ca 7,5 cm, laius 2,5 cm.
Õitseb suve teises pooles. Õied tumeroosad. Alumisel pildil on näha kuivanud õienutt.

Kolmandal pildil on põõsa värvus peaaegu täpne. Kogu aeg praktiliselt sajab ja ei saa õiget värvi kätte. Mh, sügis ju ka veel!! Aga ta ei ole omale uut kasukat, st sügisvärve, üll tõmmanud.

Kunagi kui Tartu turult ühelt memmekeselt taimejupi ostsin, ütles too, et on eugenia enelas. Googeldades ma küll sellenimelist enelat ei leidnud.

Päris huvitav oleks teada saada, kes ta siis tegelikult ikka on.


*************

Douglasi enelas Spiraea douglasii

Kuni 1,5 m kõrgune püstiste okstega põõsas. 

Okste koor tihedalt kaetud hallikate karvadega. 

Lehed piklikelliptilised, 6–9 cm pikad, 2–3 cm laiad, pealt hajusalt karvased, alt kaetud tihedalt valgete viltjate karvadega. 

Õied tumepunased, 15–20 cm pikkustes kitsastes pööristes. 

Õitseb juulis-augustis. 

Külmakindel. 

Hallikas lehestik ja tumepunased õisikud on koos väga kontrastsed ja dekoratiivsed. 

Annab juurevõsusid. 

Lõigata igal kevadel maapinnast 5–10 cm kõrguselt maha, et kasvaksid tugevad suve teisel poolel õitsvad võrsed.

Siit

Vastab ülalpool olevale kirjeldusele. Ainult et õied olid mu meelest roosad. Tumeroosad? Peaaegu tumepunased?

Mõned sügisesed aiavaated ka päevavalguses

Pildid on tehtud 12.10.12

Sügisene kimbuke

Korjasin aiast viimased korralikumad roosiõied ("Aspirin"), hilissügisese kõrge astri õiekobaraid, bergeenialehti ja paar oksakest eugenia enelat. Lisasin näpuotsaga floristilisi lisandeid ning saingi sellise kimbukese. Ei olnud enam mitu aastat ühtki lillekimpu teinud. Näib, et "kimbutamine" on nagu jalgrattasõit. Ei unune.

Õhtune aiaskäik

Eile õhtul oli taevas päris huvitavaid pilve ja värve.
Haarasin fotoka, et pilveteemalise fotojahi jaoks midagi põnevat kaadrisse püüda. 
Mul on ca 300 m joosta kohani, kust saan teha pilte, ilma et elektriliinid peale jääksid. 
Poolpaljalt ja vaid plätud jalas, nii ma välja tormasin. Kuid paraku oli minu pildistamispositsioonile jõudes juba vaatemäng läbi.
Tagasi tulles plõksutasin niisama naljaviluks aiavaateid. 
Siin nad on.
Väike osa neist.

Sügis

Sattusin hommikul õuet uudistama haruldasel hetkel: päike kuldas lehtlanurga fooniks oleva metsa lehtpuid. Päike!, selle sügise haruldus!
Üldiselt on ilm jätkuvalt nagu tite tagumik. Kuid see ei sega mul aiatöid tegemast. Kuigi kaevata ei saa ja kõverpeenar on kohati naadi-võilillevälu ning kiviktaimlas hõljuvad orasheinavarred/lehed justkui stepirohi tuules.
See suvi on üleüldse kuidagi eriliselt kiiresti möödunud. Lehtlasse istuma sai mahti minna vist vaid paaril korral. Sestap juhtuski nii, et alles eile otsisin lehtlaava metsviinapuuväätide vahelt välja, pügasin sissepääsu läbitavaks ja lehtla tühjaks ning lehtlaümbruse murustki sai hulk vääte välja tiritud. Lehtla kõrval oleva kadaka otsast ka.
Paganama invasiivse tegelasega on tegemist. Peab hoolikas olema, et ta ei pääseks aeda "laiama".