Linnulugu

Meie aed on paksult linde täis. Linavästrikud, tihased ja lehelinnud on põhitegijad. Igal varahommikul vaatan linnuteleviisorit. Akende all on kiviktaimla ja seal nad oma kordumatuid etendusi meile mängivad. Vahepeal käivad aknaplekil taldrikusoolot mängimas ning aknaklaasil saab paar trummimüksu sekka tekitada.
Kui ise aias toimetad ja lehelinnud eriti hoogu satuvad, on varitsemas teoreetiline oht, et sind pikali lennutatakse. Möödalennud on ikka väga lähedalt. Kokkupõrget õnneks siiski veel pole olnud. Ju nad kutsuvad kaasa mürama-lendama. Oh, oleks vaid tiivad! Päriselt, mitte ainult mõnikord unenäos.
Õunu oli sel aastal lausa lust korjata, ussiaukudega vaid mõni üksik. Hoolsad aiaelanikud on oma toidulaua eest hästi hoolitsenud.

Üks huvitav tähelepanek ka. Eile tuli naabrinaine külla. Jutustasime aias tükk aega ja sel ajal ei ühtki linnukest lendamas, ei ühtki piuksu linnusädinat. Peale naabrinaise lahkumist oli veel ca kümmekond minutit vaikust ja siis kees aed taas linnurahva rõõmsast melust.
Nii et on ikka vahe sees: on omainimesed ja külainimesed. Etendusi igaühele kah mängima ei hakata. Selle pead hoolsa aiatööga välja teenima.

August

Augustikuu oli siis sel aastal pigem vihmane kui kaunilt suvine. Kuu alguses oli ikka päikesepäevi ka, kuid üldjuhul siiski vaid sadas  ja sadas ja oli kaunikesti jahe. Isegi nii külm, et kuu kolmandat nädalat tuli alustada kolletesse tule tegemisega. Hm, ei mäleta küll varasemaid aastaid, kus juba augustis ahju kütma pidi, et tubadesse sooja saada!
Istutustööde koha pealt oli vihm muidugi hea. Sain rahulikult kogu oma kokkuhamsterdatud taimeportsu istutatud. Ka kogu kiviktaimla taimestatud! Mis teeb meele eriti rõõmsaks. Pilti veel ei näita, sest kuna taimed na noored alles, siis mulla- ja kivipinna osakaal ikka suuremal jaol peenrast.

Augusti lõpus (23.08.2014) õitsesid astilbepeenras (õitsevad veel tänagi!) täies ilus 3 sorti. Teised olid lõpetanud või kohe-kohe lõpetamas.

Arendsi astilbe Color Flash Lime

Lihtlehine astilbe Sprite

Arendsi astilbe Pumila

Vihmamärjad floksid, kellede sordinimedest pole aimugi:

Puishotensia õisikud on omandanud juba rohelise tooni.

Ning teadmata sordinimega aedhortensia õisikud punase värvi. Alustavad nad kaunilt valgetena.