täna toimus kartulipanek.
möödunud aasta andmed olid lahkunud x suunas ja mitte keegi kogukonnast ei mäletanud, palju seemet kulus.
võtsime siis vabalt ja umbes.
nüüd täheldan siia üles, lootuses järgmisel kevadel märkmetest vajaduse korral abi saada.
seega: sortidest ei tea ka enam tuhkagi.
kuna kõik kolm sorti olid mõnusad, ehk polegi oluline.
niisiis: 6 korvitäit andis välja suurel põllul 10 vagu. need on need teepoolsed.
teine sort: kokku 17 korvitäit andis välja 8 vagu suurel põllul ja 16 vagu aiamaal.
lisaks siis eelnevalt 4,5 vagu varajast.
köögiviljadest:
mõned päevad tagasi on maha pandud uba ja hernes.
eile porgand (katteloor), petersell.
täna punane peet, lehtpeet, kaalikas, redis (katteloor), aeduba.
seemned kasvuhoonesse said kah sel aastal kuidagi hiljavõitu külvatud, ca nädal tagasi. kapsas ja lilled ja kõrvitsalised.
kuid lähtudes printsiibist, et parem hilja kui ei kunagi, siis pole ju lahti tegelkult miskitki. küllap jõuab kõik kasvada ja valmida.
kolmapäev, 13. mai 2009
teisipäev, 12. mai 2009
Kordese roosid.
istutasin nad kasvuhoonesse pottidesse. sobivate pottide puudumisel ühte suurde potti 2 istikut.
istikud olid ilusad suurte pungadega.
olin paar päeva kodunt ära.
taas naastes leidsin eest närtsinud pungade ja osaliselt mustaks tõmbunud vartega taimed.
arvan, et päikesepõletus.
kahekordne katteloor sai kaitseks istikutele.
hoolitsesin, et neil oleks pidevalt niiskust.
ainuke, mille pungad olid närtsimata ja asusid hoogsalt kasvama oli Lihctköningen Lucia.
kartsin, et teistest istikutest olen ilma.
kuid tänaseks on nad katteloori all uued pungad kasvama saanud.
võtsin taas katteloori pealt.
ehk on kohanenud.
niisugused nad on, tänase seisuga:
Felicitas

Caramella

Westerland

Lihctköningen Lucia

vaatan, kuidas elavad üle paar päeva ilma katteloorita.
NB! vajatakse nobetate näppudega rohijat!!!!! :)))
istikud olid ilusad suurte pungadega.
olin paar päeva kodunt ära.
taas naastes leidsin eest närtsinud pungade ja osaliselt mustaks tõmbunud vartega taimed.
arvan, et päikesepõletus.
kahekordne katteloor sai kaitseks istikutele.
hoolitsesin, et neil oleks pidevalt niiskust.
ainuke, mille pungad olid närtsimata ja asusid hoogsalt kasvama oli Lihctköningen Lucia.
kartsin, et teistest istikutest olen ilma.
kuid tänaseks on nad katteloori all uued pungad kasvama saanud.
võtsin taas katteloori pealt.
ehk on kohanenud.
niisugused nad on, tänase seisuga:
Felicitas

Caramella

Westerland

Lihctköningen Lucia

vaatan, kuidas elavad üle paar päeva ilma katteloorita.
NB! vajatakse nobetate näppudega rohijat!!!!! :)))
reede, 8. mai 2009
Kõverpeenar
helelilla priimula on usin varane õitseja.
praeguseks hakkab juba tasapisi lõpetama.

kerapriimulate rida on peale ümberistutamist natuke niruvõitu.
loodan nende kosumisele.
hetkel meenutavad nad veidi pääsusilmi.

tumedam punakaslilla priimula on õitsemisehoos

ja samuti oranž priimula.

osa priimulate kogumist

eile käisin Rapla eakal sõbranna aiamaal teda suurest kibuvitsapõõsast vabastamas.
üks roosidest ei elanud mõned aastad tagasi talve üle ja sellest sai suur põõsas.
kord kaevas tema ja mina tirisin, siis jälle vastupidi.
kätte ta igatahes saime.
uueks elukohaks on põõsal minu park.
ooooh, kõverpeenargi sai täiendust sõbranna aiast:
roosa karikakar
valge lumeroos
lillakas lumeroos
mingi valge iminõges
kollane krookus
kullerkupp
valge kannike
ja veel paar kõrgekasvulist taime, mille nimesid ei tea.
hm... üks kumerus seal peenras polnud perfektne. kaevasin veidi lisa. valge iminõgese tarbeks.
praeguseks hakkab juba tasapisi lõpetama.

kerapriimulate rida on peale ümberistutamist natuke niruvõitu.
loodan nende kosumisele.
hetkel meenutavad nad veidi pääsusilmi.

tumedam punakaslilla priimula on õitsemisehoos

ja samuti oranž priimula.

osa priimulate kogumist

eile käisin Rapla eakal sõbranna aiamaal teda suurest kibuvitsapõõsast vabastamas.
üks roosidest ei elanud mõned aastad tagasi talve üle ja sellest sai suur põõsas.
kord kaevas tema ja mina tirisin, siis jälle vastupidi.
kätte ta igatahes saime.
uueks elukohaks on põõsal minu park.
ooooh, kõverpeenargi sai täiendust sõbranna aiast:
roosa karikakar
valge lumeroos
lillakas lumeroos
mingi valge iminõges
kollane krookus
kullerkupp
valge kannike
ja veel paar kõrgekasvulist taime, mille nimesid ei tea.
hm... üks kumerus seal peenras polnud perfektne. kaevasin veidi lisa. valge iminõgese tarbeks.
Kiviktaimlaõitsejad.
kolmapäev, 6. mai 2009
Veel kevadet aias.
maitsetaimepeenar

kivimüür

viljapuud on alles õiteta

lehtlatki kattev metsviinapuu veel nii taliselt läbikumav

bassein on täitsa kuival

korjasin sealt vanad lehed ja rämpsu välja ning veidi sai basseinipõhi siiski vett.
linnud ja putukad-mutukad käivad seal joomas ja suplemas.

kivimüür

viljapuud on alles õiteta

lehtlatki kattev metsviinapuu veel nii taliselt läbikumav

bassein on täitsa kuival

korjasin sealt vanad lehed ja rämpsu välja ning veidi sai basseinipõhi siiski vett.
linnud ja putukad-mutukad käivad seal joomas ja suplemas.
teisipäev, 5. mai 2009
Kiviktaimla.
täna vaatasin üle kiviktaimla.
ta on juba suhteliselt tihedalt täis ja nii ei mahu õnneks umbrohud laiutama.
üks enam-vähem üldpilt praegustest õitsejatest

nii nagu ikka, ei tea ma lillede nimesid.
see on imepisike, kuid hästi armas roomav lilleke. ta ei vaja eriti mulda, sobib päris hästi kivine keskkond.
kui nime teada saaks, oleks päris rõõmus. minu jaoks on ta Luige Terje lemmiklill. Terjelt ta sain ja tema lemmik on see tõesti.

see siis valgeõieline kobarhüatsint

kas mingi kivirik? taas raskused nimega.

Harilik kitsekakar. loodan, et ei eksinud nimega.

õevane murtudsüda.

harilik karukell

niisugune nägi ta välja enne umbrohtude väljatirimist. hästi natuke võilillene.

varane kartul sai ka täna maha pandud.
neli ja pool vagu. märgin üles, juhuks kui segadus mälus tekib.
ta on juba suhteliselt tihedalt täis ja nii ei mahu õnneks umbrohud laiutama.
üks enam-vähem üldpilt praegustest õitsejatest

nii nagu ikka, ei tea ma lillede nimesid.
see on imepisike, kuid hästi armas roomav lilleke. ta ei vaja eriti mulda, sobib päris hästi kivine keskkond.
kui nime teada saaks, oleks päris rõõmus. minu jaoks on ta Luige Terje lemmiklill. Terjelt ta sain ja tema lemmik on see tõesti.

see siis valgeõieline kobarhüatsint

kas mingi kivirik? taas raskused nimega.

Harilik kitsekakar. loodan, et ei eksinud nimega.

õevane murtudsüda.

harilik karukell

niisugune nägi ta välja enne umbrohtude väljatirimist. hästi natuke võilillene.

varane kartul sai ka täna maha pandud.
neli ja pool vagu. märgin üles, juhuks kui segadus mälus tekib.
Sildid:
kartul,
kevad,
kiviktaimla,
murtudsüda,
püsililled,
sibullilled
esmaspäev, 4. mai 2009
Kõverpeenar, see murelaps.
tegelikult on siiski rõõmu rohkem, kuid eks algul tuleb ikka vaeva näha, et saada sobivat ja meeldivat tulemust.
sellel pildil on majapoolne peenraots. sinna raudade vahele peaks kord lipuvarras kinnituma.
hetkel õitsevad selles otsas lilla kerapriimula ning neile lisaks veel kolme värvi priimulat: kahte tooni lillat ja oranž. kuna nad ei näe peale istutamist veel piisavalt fotogeenilised välja, tuleb neil veidi ootata pildi peale saamisega.
hõre lehtede rida on märtsikellukesed. usun, et järgmiseks aastaks on nad tunduvalt kopsakamad.

kogu peenar enam-vähem oma kõveruses

siinpoolses otsas õitsevad juba paar aastat oma kohal olnud lilled ja seega täiesti fotogeenilised.
tegemist on siiski veidi nende täpsema tuvastamisega:
mis nartsiss see küll on?

ja kas see on Muscari botryoides (M. heldreichii), harilik kobarhüatsint

ning veel:
seisin ja imetlesin järjekordselt selle peenra suurust ja vaatasin juba sinna istutatud lilli ja mõtlesin nende lillede peale, mida kõike sinna istutada veel soovin ja siis kratsisin veidi kukalt ja vaatasin, et need kumerused pole ikka piisavalt kumerad ja peenar vist ka ikka veel väiksevõitu, sest kõik soovitud lilled vist ikka ära ei mahu sinna ja vist tuleb ikka veidi lisaks maapinda teistpidi keerata.
vot, kus sai mammutlause. täitsa asjakohane selle peenra puhul.
hea, et köögiviljamaaga nii palju jama pole. sirged vaod sisse ja läks!
sellel pildil on majapoolne peenraots. sinna raudade vahele peaks kord lipuvarras kinnituma.
hetkel õitsevad selles otsas lilla kerapriimula ning neile lisaks veel kolme värvi priimulat: kahte tooni lillat ja oranž. kuna nad ei näe peale istutamist veel piisavalt fotogeenilised välja, tuleb neil veidi ootata pildi peale saamisega.
hõre lehtede rida on märtsikellukesed. usun, et järgmiseks aastaks on nad tunduvalt kopsakamad.

kogu peenar enam-vähem oma kõveruses

siinpoolses otsas õitsevad juba paar aastat oma kohal olnud lilled ja seega täiesti fotogeenilised.
tegemist on siiski veidi nende täpsema tuvastamisega:
mis nartsiss see küll on?

ja kas see on Muscari botryoides (M. heldreichii), harilik kobarhüatsint

ning veel:
seisin ja imetlesin järjekordselt selle peenra suurust ja vaatasin juba sinna istutatud lilli ja mõtlesin nende lillede peale, mida kõike sinna istutada veel soovin ja siis kratsisin veidi kukalt ja vaatasin, et need kumerused pole ikka piisavalt kumerad ja peenar vist ka ikka veel väiksevõitu, sest kõik soovitud lilled vist ikka ära ei mahu sinna ja vist tuleb ikka veidi lisaks maapinda teistpidi keerata.
vot, kus sai mammutlause. täitsa asjakohane selle peenra puhul.
hea, et köögiviljamaaga nii palju jama pole. sirged vaod sisse ja läks!
Tellimine:
Postitused (Atom)





