esmaspäev, 10. mai 2010

Valik kuusekesi, mis võiks mu aias kasvada.


Picea picea omorika ´Karel´
Tihe, kompaktne,kerajas uus kääbusvorm. Okkad alt valkjassinised, pealt tumerohelised. 10 aastane taim võib kasvada kuni 0,5-0,6 meetri kõrguseks.Pinnase suhtes vähenõudlik, eelistab parasniiskeid lubjarikkamaid muldi. Ei talu seisvat vett






Picea abies `Procumbens`-harilik kuusk ‘Procumbens’
madalam kui ‘Nidiformis’, lamavõraline;








Picea glauca `Albertiana Conica`-kanada kuusk ‘Albertina Conica’
väike puu väga kindla koonusja kujuga, eriti tihe;






Picea glauca `Daisy`s White`-kanada kuusk ‘Daisy’s White’
aeglasekavuline püramiidjas sort, kevadel valge-kreemikad noored võrsed,kõrgus 0,6-0,7m.kasvukoht päikseline või poolvari, Eestis soovitatav varjutada ereda kevadpäikese eest






Picea glauca `Sander`s Blue`-kanada kuusk ‘Sander’s Blue’
kääbus koonusjas vorm,, okkad sinakad,taime sinine värv on muutuv,noorena väga sinine hiljem aga muutub värv rohelisemaks aastane juurdekasv 3-6cm, kõrgus 0,7-0,8m;vajab kevadpäikese eest varjutamist





Picea glauca `Rainbow`s End`-kanada kuusk `Rainbow`s End`
tihe aeglasekasvuline püramiidjas,muudab värvi kaks korda aastas,esimene juurdekasv erk-roheline,teine meeldivalt kollane jättes tuledes ehitud jõulukuuse mulje.aastane juurdekasv 3-6 cm,kõrgus 0,7-0,8 m


Jardini lehelt copytud


Acrocona ja veel okkalisi Ceresest.



Sooviksin tekitada kõverpeenra juurde kanada kuusekeste grupi.

pühapäev, 9. mai 2010

Pargiroosid ja co.

Sellekevadiselt Luige laadalt tulid meie aeda ilutsema:

PINK ROBUSTA -
100-150 cm VI-IX
Õied Säravroosad pooltäidisõied, õitseb rikkalikult, ø 10 cm
Haiguskindlus Hea
Lõhn Tugev
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas muld
Taimi m2 2
Aretusaasta Aretanud Kordes 1986.a
Talvekindlus hea




HANSALAND
150-180 cm 100-150 cm VI-IX
Õied Kirkad punased, pooltäidisõied, ø 7 cm. Lõhnatud
Haiguskindlus Väga hea
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas muld
Taimi m2 1
Aretusaasta 1993.a. Kordes
Hea talvekindluse ja rikkaliku õitsemisega pargiroos




MORDEN RUBY
Vajab talvekatet
2 m kõrguse ja 0,7 m laiuse põõsasroos (Marshall, 1977, Kanada)
õied on tumeroosad või kahvatut vaarikavärvi. Kroonlehtedel on sügavpunased triibud. Esimene õitsemine algab juba juunis. Põõsas tihe ja tugevate võrsetega.




LAC MAJEAU
1,5 m kõrgune ja 1 m laiune kurdlehise roosi hübriid 'Lac Majeu' (Bugnet, Kanada) on püstiste võrsetega põõsas. Varred ilma okasteta. Valge õis pooleldi täidetud, õitseb rikkalikult, sügise poole moodustab palju vilju. Õitsb juuni, juuli, august.




DORNRÖSCHEN
140-180 cm VII-VIII
Täidisõied lõheroosad, ø 12 cm. Õitseb juuli alguses rikkalikult, õitsemine kordub sügisel
Haiguskindlus Hea
Lõhn Tugev
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas muld
Taimi m2 1-2
Aretaja: Kordes 1960.a
Püstine, hästi harunev



RICHARD STRAUSS - roosa-valgekirjud pisikesed õied, õisikud meenutavad sirelikobaraid.
Väga vana sort.


RED NELLY - punane




PINK GROOTENDORST
On neli Grootendorsti roosi. Esimese nendest, 1,5 m kõrguse ja 1,25 m laiuse kurdlehise roosi hübriidi 'F. J. Grootendorst' aretas amatööraednik de Goey (1918, Holland). Selle õied on erkpunased. Sellest roosist on kaks aretist, roosa 'Pink Grootendorst' (Grootendorst, Madalmaad, 1923) ja sügavpunane 'Grootendorst Supreme'. 1962. aretati 'Pink Grootendorst'-ist valge 'White Groodendorst'. Need roosid erinevad üksteisest ainult värvuse poolest. Rugosa rooside hulgas on nad omapärased selles suhtes, et neil pole lõhna ja nende õitelehtede servad on sakilised. Õied on tihedates kobarates 7-15 kaupa ja neid ümbritsevad kahvaturohelised kurdudega lehed. Varred on jämedad ja hallikaspruunid, väga okkalised. Kui taimed on noored, siis on neil tihe lehestik. Hiljem muutuvad varred üsna paljaks, kuid alluvad hästi kärpimisele ja muutuvad kiiresti põõsjaks, kui põõsad jätta tagasi lõikamata. See roos on ebatavaliselt vastupidav, terve ja õitseb külluslikult kuni hilise sügiseni.
juuni-juuli-august-september õitsemisaeg




ROBUSTA
120-180 cm 60-80cm VI-IX
Õied Tumepunased lihtõied, ø 10 cm, vihmakindlad. Õitseb külmadeni
Haiguskindlus Hea
Lõhn Puudub
Muld Nõrgalt happeline ja vett läbilaskev toitaineterikas aiamuld
Taimi m2 2
Aretanud Kordes 1979.a
Väga terve ja jõuline pargi- ja hekiroos. Talvekindlus hea




ZAIGA
1,2 m kõrgune ja 1 m laiune kurdlehise kibuvitsa hübriid 'Zaiga' (Läti, Rieksta, 1967) suured karmiinpunased pooleldi täidetud õitel on aiamatav lõhn. Õitseb korduvalt suve jooksul. juuni-juuli-aug-sept




Ostsin Roosoja talust. Alet sain kah 10 prossu. Lahke perenaine masu ajal. Kutsus külla ja puha. Kindlasti püüan uudistama minna. Olen pargirooside maailma enda jaoks avastamist tõsiselt ette võtmas.


Lumeroose otsisin mööda laata. Oli kaks valikut: purpurne ja Helleborus nigra, mõlemad mu aias olemas.


Soovitud taimedest sain veel VALGE PRIIMULA

TOPELTÕIELISE VALGE KARIKAKRA, mille õis pildil nägi väga õrn ja suurepärane välja,

pildil on sort "Snehurka", umbes sedamoodi võis olla küll....







KOLLANE PISIKESEÕIELINE NARTSISS potis, ajatamiseks hea
Kollased, torujad
Lehestik Pikad peenikesed, ererohelised
Kastmine Korrapärane, hoia potimuld parasjagu niiske
Väetamine Ei ole tingimata vajalik
Temperatuur Võimalusel jahe, 13-16C.Soojas toas õitseb kiiremini
Erihooldus Enamik nartsisse sobivad potililledeks, kui nad istutada sügisel potti ja ajatada. Selliselt õisevad nad toas juba hilistalvel
Märkused Potiga toas ajatataud nartsissid istuta keavedel aeda




HAR. KUUSK NIDIFORMIS C3, mis kiviktaimlasse pidavat sobima. Väike, madal, aeglasekasvuline.
Picea abies `Nidiformis`-harilik kuusk ‘Nidiformis’ -
aeglasekasvuline,tihe(pesakujuline),lehterjas populaarne vorm,kasvatab uusi horisontaalseid oksakihte,okkad lühikesed,heledamad rohelised. Kõrgusega kuni 0,4m ja ligi 1m laiusega

PUNASELEHELINE ÕUNAPUU, mida juba päris mitu aastat kiibitsenud olen, kuid mingitel põhjustel ikka siiani omandamata oli.
Ostetud Luua puukoolist: sordinimi August Vaga
4-5 m. Kevadel ja suve esimesel poolel lehed purpurpunased, edaspidi punane värvus tuhmub. Õitseb mais punaste õitega, sügisel väikesed punased õunad. Külmakindel. Norm. aiamuld. Tahab valgust. Sobib soolopuuks.

midagi taolist siis umbes vist









Ning siis veel piparmünti paari sorti. Tundus, et talv oli piparmünditaimedele hukutavalt mõjunud. Mnjah, kui uut taime kohale istutama hakkasin, leidsin ka olemasoleva taime ninakesed maailma uudistamas.
Aga piparmünditee on mu lemmiktee ja kunagi pole seda ülearu. Eriti veel nüüd, kus kohutav kohvinarkomaan end kohvi osas piirama on hakanud.

Jalg pidas päris normaalselt vastu. Kuid kodune siblimine oli siiski liiast. Nüüd ongi hea põhjus blogimiseks, jalg soovib puhkust.

Ilm oli jahe, kuid võrreldes möödunudaastase laadalkäiguga siiski mõnusam. Vihma ei sadanud.
Meeldivat meeleolu pakkus VLÜ muusika. Eite-taati lihtsalt istusid ja kuulasid. Mõnus ju. Ikkagi emadepäev!


PS! Pildid on korjatud erinevatelt netilehekülgedelt. Nii on mul lihtsam istikuid aeda planeerida ja paigutada.

teisipäev, 4. mai 2010

Kevadised aiatööd.


Täna hommikul ärkas karukell ja kõik ta naabridki pehme teki all.
Lilleke on kurb, ega`s talle tekk meelepärane pole. Tahaks ju ikka uhkelt õilmitseda ja mesilaste, päikese ning inimlaste rõõmuks pehmetel kiisukäpakarvastel kellukatel uhkelt päikese suunas vaadata.

Kuid siiski-siiski, isegi loodus ütleb mulle: puhka aiatöödest ja ravi jalg terveks. Kuigi eilsel jalutusliipusel aias jäi kripeldama, et seda-seda-seda, toda-toda-toda oleks vaja ära teha.

No olgu-olgu: kui sel nädalal ei tee, järgmisel ka mitte, siis ükskord ikka. Kasvõi tuleval aastal.
Seni vaatan kuidas rohi kasvab ja mutt mulda lükkab. Niisugused väikesed armsad mustad hunnikud. Tea, kas noor algaja loomake alles!?

esmaspäev, 26. aprill 2010

reede, 16. aprill 2010

Päevapilt.

Kerget vihma tibutab.
Seisan terrassil.
Lind laulab.
Muru rohetab.
Kõverpeenar on vaatamisväärseks timmitud.
Kõrge peenar on ka vaatamisväärne.
Lill õitseb.
Putuk lendab.
Tiigijää on sulanud.
Tulin just ujumast ja vedasin viimase prahi kompostihunnikusse.
Jalg ei valuta eriti.
On õhtu.
Seljataga kordaläinud päev.
Mõnus.

esmaspäev, 12. aprill 2010

Selle kevade trend: ülesküntud uudismaa.


Õuepealne oli eilseks täiesti kuivanud. Tänu äraveetud lumele saime juba 8.aprillil õue puhtaks riisuda.





Liivakasti ja lehtla ümbruses valitses ülesküntud uudismaa. Mutid ja hiired hakkasid juba sügisel sealpoolkanis tembutama.


Aga aed! Oh sa helde aeg! See oli hullem kui aedniku õudusunenägu! Kogu aia territooriumil sulas rõõmsalt lume alt välja minikaevikute ja mäekeste maastik.
Kas muttidel-hiirtel tõesti vaenlasi pole!?
On-on! Mina olen ja kogu mu pere on! Kuid võitlus on ebavõrdne...
Millega ja kuidas siin ikka võidelda. Reha kätte ja mullahunnikud laiali rehitseda.

Kõverpeenar?
Lillepeenra nime ta küll ei vääri. Sürr maastik vaid.
Sügisel lõikasin kuivanud taimevarred ära ja jätsin nad peenrale katteks. Teadmisega, et kevadel korjan kokku.
Aga ei korja ühti. Ka kogu lillepeenar on täis mutimullahunnikuid. Ja siis said kanad veel lahti ja seal kus hunnikut pole, on sügav auk. Ja lillevarte sodi seal vahel ja sees ja mulla all ja mulla peal...ja lillesibulad ja noored tulbilehehakatised katki kraabitud jne. Ühesõnaga, tõeline kompott sellest, mis ta olla ei tohiks!

Silusin ja tasandasin ja toppisin lillesibulaid mulda tagasi jne. Sain küll pildi veidi ilusamaks, kuid siiski ikka veel piisavalt sürr ja kole väljanägemine on peenral.

Siit siis tulevasteks sügisteks õpetuseks: ei jäta äralõigatud lillevarsi peenrale.




Täna õhtuks on vaid väga madalateks vajunud kokkukuhjatud lumehunnikud veel alles.
Ja roheline jume tekkis murule tänase päevaga!


Rooside talvitumine: enam-vähem kõigil on lootust elule.
Kuid Caramella on olnud muttide lemmikpeopaik. Kogu roosi ümbrus on ümbritsetud mullahunnikutega ja istik ise istus õhus, kõige suurema hunniku otsas. Niisugusena ta lume alt välja sulaski. Rohelist ei paista kübetki...


Lume all olnud põõsad, mis lumesulamise käigus vägagi kummalistes asendites olid, on kenasti püsti tõusnud. Mõned oksad-varred on küll erinevatel põõsastel veidi rohkem või vähem murdunud, kuid ei midagi katastroofilist!


Vaadates nüüd taimede kõrgute järgi, pidi lumi ikka tõeliselt sügav olema. Meeter ja enamgi!


Õitsevad lillad krookused, lumikellukesed ja märtsikellukesed avasid eile oma õied.


Ah jaa, viinamarja pügasin 7. aprillil. Pool taimest sai küll ära rapitud. Ja kasvuhoone kaevasin samal päeval ära.