Tegelased "Kevadest"

Jaanipäeva paiku ilmusid mu aeda Tiugu, Jorhh, Köster ja Lible. Keegi Häbelik oli neil samuti seltsiks kaasas.


Tuules lehvisid uljalt Lible heleroosad õilmed.

Tiugu, Jorhh ja Köster otsustasid oma tegelikku palet veel mitte näidata. Nende õienupud olid kuivanud ja said tagasi lõigatud.

Häbelik hoiab nime kohaselt hämaras oma õienupud koos. Alles päike ja valgus meelitab õie rohkem valla.

Hmmm... Häbelikuga on veel sellised lood, et ta vist muudab värvi vastavalt omanikule. Sest Aiasõbra kodulehel, kust taimeke ostetud, on ta hoopis ummamuudu.

Selline siis:

*****************

Aiasõbraga suheldes anti uus sordinimi: seekord siis Endel. Hm, häbelik Endel.

Lagodehhi pojeng

Lagodehhi pojeng, paeonia mlokosewitchii

Tänu pikale ja venivale kevadele nägin sel aastal ära ka lagodehhi pojengi õitsemise. No oli ikka ilus küll!
Möödunud aastal oli tal vaid viis õit, sel aastal rõõmustas silma rikkalik õitehulk.
Pildid tehtud 01.06.2015

Lumeroosid

Yks märtsikuu alguse (06.03.2015) pilt lumeroosidest. 

Must helleboorus (valge lumeroos) on mul ka, kuid olen ta selles möttes ysna kehva koha peale istutanud, et päris peenart selles kohas veel pole ja ikka juhtub, et keegi tokki ei märka ja talle peale astub. Tuleva nädala löpus saab ehk seegi viga parandatud.

Jaanuar II

Et selleaastasest jaanuarist ei jääks muljet kui vaid kaunist postkaarditalvest, siis mõned pildid ka teistsugusest reaalsusest.

Selline jaanuar siis täna, 20-l kuupäeval. Temperatuur -2, korraks näitas isegi päikest. 

Kui sügisel kodust läksin, jäid sügisastrid ja kukeharjad õitsema.
Ning paljude lillede varred ja lehed olid veel ilusad.
Täna siis lõikasin/koristasin vanad varred ära.

Kiviktaimla. Täiesti välja sulanud.

Lumikellukese sibulad ronivad millegipärast maapinnale

Lumeroosi õienupud

Ronival hortensial on kaunis suured lehepungad.
Üks isegi talvesoojuses avanenud.

Ringkäik aias

Selle aasta jaanuar puistab lund ja siis jälle sulatab. Detsembris, jõuluks, tuli lumi maha. Nii siin- kui sealpool lahte. Helsingi ja Tallinn olid 23.dets-l lume- ja külmaolude  (paar miinust) poolelt täiesti sarnased. 1.jaanuaril aga juba sulatas ja varsti oligi maa jälle must.

Koduellu sisseelamine võttis taas veidi aega. Kuid 5.jaanuari hommikul oli mõnus kohev lumi aeda katmas ja saingi sel päeval mahti ka peale ca 3-kuist vaheaega taas oma aiale tiir peale teha. Fotoka võtsin ikka ka ligi.

Siin esiplaanil pojengipeenra tillukesed nn taustapõõsad ja kuskil
pildi paremas servas peitub ka üksik noor pisike pojengipõõsake.

Sügisel alustasin pojengipeenraga. Ümber sai paigutatud natuke taustajõude, st paar noort põõsasroosi ja taustaks istutasin veel ka mõned okkalised. Nad nii noored ja pisikesed alles. Ühe pojengi istutasin ka peenra otsa. Rohkemaks polnud tol hetkel finantsi. Aga vähemalt algus tehtud.

Mis täpsemalt ja kuidas, sellest kirjutan suvel.

Linnulugu

Meie aed on paksult linde täis. Linavästrikud, tihased ja lehelinnud on põhitegijad. Igal varahommikul vaatan linnuteleviisorit. Akende all on kiviktaimla ja seal nad oma kordumatuid etendusi meile mängivad. Vahepeal käivad aknaplekil taldrikusoolot mängimas ning aknaklaasil saab paar trummimüksu sekka tekitada.
Kui ise aias toimetad ja lehelinnud eriti hoogu satuvad, on varitsemas teoreetiline oht, et sind pikali lennutatakse. Möödalennud on ikka väga lähedalt. Kokkupõrget õnneks siiski veel pole olnud. Ju nad kutsuvad kaasa mürama-lendama. Oh, oleks vaid tiivad! Päriselt, mitte ainult mõnikord unenäos.
Õunu oli sel aastal lausa lust korjata, ussiaukudega vaid mõni üksik. Hoolsad aiaelanikud on oma toidulaua eest hästi hoolitsenud.

Üks huvitav tähelepanek ka. Eile tuli naabrinaine külla. Jutustasime aias tükk aega ja sel ajal ei ühtki linnukest lendamas, ei ühtki piuksu linnusädinat. Peale naabrinaise lahkumist oli veel ca kümmekond minutit vaikust ja siis kees aed taas linnurahva rõõmsast melust.
Nii et on ikka vahe sees: on omainimesed ja külainimesed. Etendusi igaühele kah mängima ei hakata. Selle pead hoolsa aiatööga välja teenima.

August

Augustikuu oli siis sel aastal pigem vihmane kui kaunilt suvine. Kuu alguses oli ikka päikesepäevi ka, kuid üldjuhul siiski vaid sadas  ja sadas ja oli kaunikesti jahe. Isegi nii külm, et kuu kolmandat nädalat tuli alustada kolletesse tule tegemisega. Hm, ei mäleta küll varasemaid aastaid, kus juba augustis ahju kütma pidi, et tubadesse sooja saada!
Istutustööde koha pealt oli vihm muidugi hea. Sain rahulikult kogu oma kokkuhamsterdatud taimeportsu istutatud. Ka kogu kiviktaimla taimestatud! Mis teeb meele eriti rõõmsaks. Pilti veel ei näita, sest kuna taimed na noored alles, siis mulla- ja kivipinna osakaal ikka suuremal jaol peenrast.

Augusti lõpus (23.08.2014) õitsesid astilbepeenras (õitsevad veel tänagi!) täies ilus 3 sorti. Teised olid lõpetanud või kohe-kohe lõpetamas.

Arendsi astilbe Color Flash Lime

Lihtlehine astilbe Sprite

Arendsi astilbe Pumila

Vihmamärjad floksid, kellede sordinimedest pole aimugi:

Puishotensia õisikud on omandanud juba rohelise tooni.

Ning teadmata sordinimega aedhortensia õisikud punase värvi. Alustavad nad kaunilt valgetena.