esmaspäev, 4. mai 2009

Kõverpeenar, see murelaps.

tegelikult on siiski rõõmu rohkem, kuid eks algul tuleb ikka vaeva näha, et saada sobivat ja meeldivat tulemust.


sellel pildil on majapoolne peenraots. sinna raudade vahele peaks kord lipuvarras kinnituma.

hetkel õitsevad selles otsas lilla kerapriimula ning neile lisaks veel kolme värvi priimulat: kahte tooni lillat ja oranž. kuna nad ei näe peale istutamist veel piisavalt fotogeenilised välja, tuleb neil veidi ootata pildi peale saamisega.

hõre lehtede rida on märtsikellukesed. usun, et järgmiseks aastaks on nad tunduvalt kopsakamad.








kogu peenar enam-vähem oma kõveruses


siinpoolses otsas õitsevad juba paar aastat oma kohal olnud lilled ja seega täiesti fotogeenilised.

tegemist on siiski veidi nende täpsema tuvastamisega:


mis nartsiss see küll on?



ja kas see on Muscari botryoides (M. heldreichii), harilik kobarhüatsint



ning veel:
seisin ja imetlesin järjekordselt selle peenra suurust ja vaatasin juba sinna istutatud lilli ja mõtlesin nende lillede peale, mida kõike sinna istutada veel soovin ja siis kratsisin veidi kukalt ja vaatasin, et need kumerused pole ikka piisavalt kumerad ja peenar vist ka ikka veel väiksevõitu, sest kõik soovitud lilled vist ikka ära ei mahu sinna ja vist tuleb ikka veidi lisaks maapinda teistpidi keerata.

vot, kus sai mammutlause. täitsa asjakohane selle peenra puhul.



hea, et köögiviljamaaga nii palju jama pole. sirged vaod sisse ja läks!

3 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

:DDDD no seda peenart annab vist laiemaks küll teha, peaasi, et kahelt poolt juurde pääseb ja kui mitte, siis pane sammukivid kuskile vahele. Egas soovid täitmata saa jääda ja taimed istutamata. Aga hea näeb ta Sul välja.
Ma arvan, et nartsiss ei ole Sul õige. N.hispanicus peaks olema kollane, pane otsingusse, kontrolli. Kui ta nüüd mõni alamliik on, siis ei oska kohe midagi pakkuda.
aga kobarhüatsint on harilik kobarhüatsint küll. Ta võib muidugi olla ka mingi sort.

Bianka ütles ...

See kõver peenar on väga ilusa kujuga. Hakkasin juba ise ka mõtet mõlgutama, et midagi sellist võiks teha. Aga sel kevadel küll mitte. Niigi on aia korrastustööst villand ja valmis pole asi kaugeltki. Siin on kaks põhjust, minu laiskus, ma ei tee kunagi nii palju korraga ära, kui peaks. Ja teiseks, see lõputu ümberistutamine. Kui miski pole tasakaalus, mõni taim on talvega otsa saanud, mõni kiduma jäänud ja mõni liiga laiutama hakanud. Igal aastal loodan, et nüüd on kõik paigas, aga ei... iialgi vist ei jõua sinnani. Ja mida suuremaid taimi välja tuleb kaevata, seda rohkem on mässamist.

toompeale ütles ...

ümberistutamine on ka minu jaoks tüütu. ega ma enam proovigi niiväga perfektselt kõike paika saada.
kiviktaimlat sättisin ca kolm aastat. siis mingil hetkel tuli lumest lage külm talv ja järgi jäid vaid kivid ja muld. mõni üksik taimeke ka.
praeguseks on seal kõik enam-vähem täis kasvanud ja ei liiguta enam midagi parema väljanägemise nimel. jääb nii kuis on. vaatan ainult, et taimed oma piire ei ületaks ja segunema ei hakkaks. noh ja need mõned umbrohunired tirin ka välja aeg-ajalt.

aga suur peenar: oli kavas aastaid juba midagi teha. nüüd saab see tasapisi teoks.

aga nagu tead, ikka on vähe aedniku aias taimi. nüüd siis liigub mõte rosaariumi suunas. kuid ainult pargiroosid, mis katmist ja erilist hooldust ei vaja.
ja park ka veel!
appikene!
mu kiiksud mu hauda kord viivad!