Tütar ja mees istutasid nad selle aasta juunikuu alguses.
Minu lapsepõlves oli kodumaja sissesõidutee aiapoolses servas vanaisa istutatud saarepuude rida. Praeguseks on nad hävinud.
Minale-plikatirtsule meeldisid eriti saarepuu õisikud. Lapsepõlve fantaasiamaailma inglijuuksed: pikad, läikivad, päikeses sillerdavad.
3 kommentaari:
Saared meeldivad mulle ka. Kuigi neile on millegipärast külgepoogitud, et nad pidavat negatiivsed puud olema. Aga mina vaidlen sellele jätkuvalt vastu.
Käisime kuu aega tagasi Õisu mõisapargi puude seisukorda hindamas - kus seal olid alles võimsad saared!!! Neid olekski võinud jääda vaatama.
Väga ilusad puud!!!
millega seose käisid parke külastamas ja puude seisukorda hindamas?
minu jaoks näib see väga-väga-väga huvitav.
Meil oli koolis sellel semestril parkide inventeerimine ja selle käigus siis käisimegi. Kuna Õisu mõisapark läheb renoveerimisele, siis oli tellitud puude seisukorra hindamine ja õppejõud võttis meid kaasa. Ongi väga huvitav. Ja samas on see nii subjektiivne tegelikult - mis mõne jaoks on vana ja oma aja ära elanud puu, on teise jaoks vägagi väärtuslik.
Tegelikult on Luua kool pannud mind selle kahe aasta jooksul paljusid asju ümberhindama. Ja minu isiklikud arusaamad on vägagi palju muutunud.
Postita kommentaar